Eduard Totleben
| Krahv Franz Eduard von Totleben | |
|---|---|
 Eduard Totleben (u 1877–1884) | |
| Sünniaeg |
20. mai 1818 8. mai 1818 (vkj) Miitavi, Kuramaa kubermang, Venemaa Keisririik |
| Surmaaeg |
13. juuli 1884 (66-aastaselt) 19. juuni 1887 (vkj) Bad Soden am Taunus, Hesseni suurhertsogkond, Saksamaa keisririik |
| Truudusvanne |
 Venemaa Keisririik |
| Teenistusaeg | 1836–1884 |
| Auaste | insener-kindral |
| Sõjad/lahingud | |
| Autasud | |
Franz Eduard von Totleben (ka Todleben, Todtleben ja Tottleben) (venepäraselt Eduard Ivanovitš, vene keeles Эдуард Иванович Тотлебен) (8. mai (vkj)/ 20. mai 1818 Miitavi – 19. juuni (vkj)/ 1. juuli 1884 Bad Soden am Taunus) oli baltisaksa päritolu sõjaväeinsener ja Venemaa Keisririigi insener-kindral.
Talle kuulus Kėdainiai mõis.
Külastas aprillis 1856 (kohe pärast Krimmi sõja lõppu) Paldiskit, et arutada Paldiski sõjasadama ja kindluse uuestiarendamist. Külaskäigu otsesed tulemused pole teada, kuid Paldiskit edasi ei arendatud.
1879. aastal sai temast krahv.
Otsustava rolli eest Vene-Türgi sõja (1877–1878) raames 1877. aastal toimunud Plevna piiramisel on tema järgi nimetatud Totlebeni küla Bulgaarias Pleveni piirkonna Pordimi vallas.
Auastmed
| Aasta | Kuupäev | Auaste | |
|---|---|---|---|
| 1. jaanuar |  |
insener-praporštšik | |
 |
insener-alamporutšik | ||
 |
insener-staabikapten | ||
| 29. märts |  |
insener-kapten | |
| 16. jaanuar |  |
insener-alampolkovnik | |
| 10. aprill |  |
kindralmajor svita | |
| 17. aprill |  |
insener-kindralleitnant | |
| 30. august |  |
insener-kindral |
Autasud
Venemaa autasud
Püha Stanislavi ordeni III klass (1842)
Püha Vladimiri ordeni IV klass koos lindiga (1851)
Püha Anna ordeni II klass (1851, keisrikroon 1853)
Püha Georgi ordeni IV klass (5. september 1854)
Püha Georgi ordeni III klass (15. aprill 1855)- Püha Stanislavi ordeni I klass (1856)
- Püha Anna ordeni I klass (1859)
Valge Kotka orden (1865)
Püha Aleksander Nevski orden (1868, briljandid 1871)- Püha Vladimiri ordeni I klass (1874)
Püha Georgi ordeni II klass (29. november 1877)
Püha Andreas Esmakutsutu orden (1878, briljandid 1883)
Välismaa autasud
Madalmaade Willemi sõjaordeni komandöririst (1853)
Preisimaa Punase Kotka ordeni I klass koos mõõkadega (1864)
Brasiilia Roosi ordeni suurrist (1865)
Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni suurrist (1865)
Belgia Léopold I ordeni suurrist (1865)
Pärsia Lõvi ja Päikese ordeni suurrist (1869)
Preisimaa Pour le Mérite orden (1. mai 1873)
Austria Leopoldi ordeni suurrist (1874)
Mecklenburg-Schwerini Vendi Krooni kojaordeni suurrist (1874)
Preisimaa Punase Kotka ordeni suurrist koos mõõkadega (1876)
Serbia Takovo Risti ordeni suurrist (1878)
Preisimaa Musta Kotka orden (22. märts 1879)
Taani Elevandi orden (1879)
Montenegro Vürst Danilo I ordeni suurrist (1882)
.svg){kind=small}
_-_ribbon_bar.png){kind=small}
Muu tunnustus
- Riia ja Tallinna aukodanik (1855)
- Peterburi Teaduste Akadeemia auliige (29. detsember 1855)
- Nikolai inseneriakadeemia auliige
- Nikolai kindralstaabi auliige
- Mihhaili suurtükiväeakadeemia auliige
- Peterburi ja Kiievi ülikooli auliige
- Norra sõjaväeakadeemia (Stockholmis) auliige
- Tsiviilinseneride Seltsi (Londonis) auliige
Välislingid
- Eduard Totleben veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- Eduard Totlebeni teenistuskäik. regiment.ru
- Erik Amburgeri andmebaas. Nr 79703