Totleben

See artikkel on Tüüringist pärit suguvõsast; Saksimaa suguvõsa kohta vaata artiklit Tottleben (Saksimaa aadlisuguvõsa).

Totleben, ka Todleben, Todtleben ja Tottleben on Tüüringist Friemarist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Suguvõsaliin algab Tüüringist Friemarist pärit Michael Tutelebeniga (Teutleben, Todtleben) (u 1560−1623), kellest sai pastor. Tema poeg parkal Theodor Totleben (1618−1633) asus elama Saksimaale Pausasse. XVII sajandi 2. poolel sai tema järeltulijate elukohaks Tüüringi linn Gera. Parkal Theodorus Todtlebeni (suri pärast 1725) pojapoeg Adam Heinrich Totleben (1714−pärast 1773) rändas sealt XVIII sajandi algul Ida-Preisimaale Insterburgi, kus võeti linnakodanikuks. Poeg Theodor Friedrich Todleben (1749−1804) asus elama Kuramaale Sabilesse, kus oli kaupmees; tema oli suguvõsa Balti liini rajaja. Viimase pojapoeg Franz Eduard Totleben (1818−1884) tegi Venemaa teenistuses hiilgavat sõjaväelist karjääri ja ülendati 1869. aastal insener-kindraliks. Ta tõusis oma teenistuse kaudu aadlikuks ja Venemaa keiser andis talle 1879. aastal krahvitiitli. Kindrali poeg krahv Nikolai Georg Eduard Totleben (1874−1945) teenis samuti sõjaväes ja läks erru kindralmajori auastmes (1917). Tema surmaga kustus Totlebenite suguvõsa Balti haru meesliinis.

Totlebenid rüütelkonna matriklis

Krahv Franz Eduard Totleben (1818−1884) võeti 1856. aasta 3. märtsil (vkj) Eestimaa, 1857. aasta 3. mail Kuramaa, sama aasta 31. detsembril Liivimaa ja 1858. aasta 5. märtsil Saaremaa matriklisse. Läänemereprovintsides suguvõsa mõisavaldusi ei evinud.

Suguvõsa liikmeid

• Michael Tuteleben (Teutleben, Todtleben) (u 1560−1623), Döhleni, Dürrenebersdorfi ja Robeni pastor
• Michael Todtleben (1593−1681), Lebendorfi ja Gröbzigi pastor
• Carl Heinrich August Todleben (1805−1877), Riia raehärra
• Krahv Franz Eduard Totleben (1818−1884), insener-kindral, kindraladjutant, Riiginõukogu liige, mõisaomanik
• Krahv Nikolai Georg Eduard Totleben (1874−1945), kindralmajor, pataljonikomandör, mõisaomanik

Totlebeni suguvõsa mõisavaldused

• Kovno kubermang:
  • Kėdainiai (1869−XX sajandi algus)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 114.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 308-309; täiendused. Lk 49 .
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 600-603; täiendused. Lk 695 .
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2003. Lk 492-493.
• Meinhof, Friedrich. Thüringer Pfarrerbuch. Bd 8. Großherzogtum Sachsen (-Weimar-Eisenach) Landesteil Weimar mit Jena und Neustadt/Orla (Neustädter Kreis). Heilbad Heiligenstadt: 2012. Lk 917.

Välislingid

• Totlebeni suguvõsa genealoogia saidil gw.geneanet.org