Elem Treier

Elem Treier (12. september 1927 Karula vald, Valgamaa – 21. märts 2012 Tallinn) oli eesti kirjandusloolane, teatrikriitik, näitekirjanik ja stsenarist.

Treier sündis raamatupidaja peres. Alghariduse omandas Valgas. 1948. aastal lõpetas Tartu 5. Keskkooli ja 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli, kus õppis ajaloo-keeleteaduskonna loogika-psühholoogia osakonnas.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta Eduard Vilde Memoriaalmuuseumis. Aastatel 1971–2003 oli ta Eduard Vilde Memoriaalmuuseumi ja 1978–2003 ühtlasi A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumi direktor.

Treieri kirjandusloolise uurimistöö keskmes oli A. H. Tammsaare elu ja looming. Tema eestvedamisel loodi ka 1978. aastal Tammsaare viimasesse elukohta Kadriorus kirjaniku majamuuseum. Treier on avaldanud kirjanikust uurimusi ja kommentaare, tema silmapaistvaim Tammsaare-aineline töö on 2002. aastal ilmunud monograafia "Tammsaare elu härra Hansenina". Tema sulest pärineb ka kirjaniku loomingu filosoofilist tausta avav kogumik "Tammsaare ja tema "Tõde ja õigus"" (2000). Ta on koostanud aforismikogu "A. H. Tammsaare mõtteid ja mõtisklusi" (1981) ja kogumiku "Tammsaare maailmakirjanikuna" (2001). Vilde muuseumi teaduri ja direktorina tegeles Treier ka kirjanik Eduard Vilde tegevuse ja pärandi uurimisega, 1960. aastal ilmus tal raamat "Eduard Vilde kaasaegsete mälestustes" (kaasautor Karl Mihkla).

Kirjanikuna on Treier olnud mitme sellise näidendi ja filmistsenaariumi autor, mis on puudutanud tema uurimisobjektide Tammsaare ja Vilde elu. Trükis on ilmunud Elem Treieri näidendid "On põgenenud madu" (1964), "Anton Hansen Tammsaare kui saladus" (1991) ning "Anton Hansen-Tammsaare ja Virumaa tüdruk" (1997). Eduard Vilde noorust kajastab tema kirjutatud kuuldemäng "Kurjal teel" (1965) ja Tammsaare elust räägib ETV telelavastuse aluseks olnud näidend "Imeline inimene" (1978).

Tema stsenaariumide põhjal on valminud dokumentaalfilmid "Tõe ja vabaduse nimel" (1958), "Eduard Vilde" (1961, 1965) ja "Tammsaare talu" (1998).

Tunnustus

Isiklikku

Kunstiteadlane Heie Treier oli tema tütar.

Viited

  1. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus