Elina Vaara

Elina Vaara
Abikaasad Tatu Vaaskivi ja Elina Vaara.
Sünniaeg	29. mai 1903 Tampere
Surmaaeg	26. detsember 1980 Helsingi
Elukutse	luuletaja, prosaist, tõlkija
Alma mater	Turu ülikool
Esikteos	"Kallio ja meri (1924)
Rühmitus	Tulekandjat
Tunnustus	Soome riiklik kirjandusauhind 1928, 1930, 1933 Soome Kirjanduse Seltsi auhind 1948 Pro Finlandia medal 1959 Aleksis Kivi auhind 1968
Abikaasa	Lauri Viljanen (1926–1930) Väinö Vormala (1930–u 1937) Tatu Vaaskivi (1937–1942) Aarne Einari Wehmas (1944–1955)

Elina Vaara (pärisnimi Kerttu Elin Vehmas, neiupõlvenimi Sirén; 1926. aastast Viljanen, 1930. aastast Virtanen, 1937. aastast Vaaskivi, 1944. aastast Vehmas; 29. mai 1903 Tampere – 26. detsember 1980 Helsingi) oli soome luuletaja, prosaist ja tõlkija.

Haridus ja töö

Elina Vaara vanemad olid töödejuhataja ja masinatehase omanik Hugo Sirén ning Elin Cecilia Mäkelä. Ta lõpetas Tampere ühisgümnaasiumi 1923. aasta kevadel, õppis seejärel Turu Ülikoolis, kuid ei kaitsnud kraadi, ning kolis 1926. aastal Helsingisse. 1920. aastatel osales ta kirjandusrühmituse Tulekandjad (Tulenkantajat) tegevuses.

Vaarat on nimetatud unenäoliste, lummavate ja romantiliste uduste maastike luuletajaks. Tema 100. sünniaastapäeval 2003. aastal tekkis ta loomingu vastu taas suurem huvi, mida võimendas ka Kerttu Saarenheimo kirjutatud Vaara elulooraamat, kuid muidu on Vaara suuresti unustusse jäänud.

Isiklikku

Elina Vaara esimene abikaasa oli luuletaja Lauri Viljanen aastatel 1926–1930. Pärast lahutust abiellus Vaara samal aastal kunstnik Väinö Vormalaga (endine Virtanen). Abielu lagunemise järel abiellus ta 1937. aastal kirjanik Tatu Vaaskiviga. Vaaskivi suri 1942. aasta sügisel. Neljanda abielu sõlmis Vaara 1944. aastal kunstnik Aarne Einari Wehmasega. Abielust Väinö Vormalaga sündis Elina Vaaral üks poeg. Alates 1968. aastast elas Vaara Hyvinkääl.

Elina Vaara on maetud Kunstnike mäele Hietaniemi kalmistul.

Tunnustus

• Soome riiklik kirjandusauhind 1928, 1930, 1933
• Soome Kirjanduse Seltsi auhind 1948
• Pro Finlandia medal 1959
• Aleksis Kivi auhind 1968

Teoseid

• "Kallio ja meri" (1924)
• "Satu sydämestä ja auringosta" (1925)
• "Hopeaviulu" (1928)
• "Pilven varjo" (1930)
• "Kohtalon viulu" (1933)
• "Yön ja auringon kehät" (1937)
• "Loitsu" (1942)
• "Huone holvikaaren päällä" (1943)
• "Äiti ja lapsi" (1943)
• "Elämän armo" (1946)
• "Kaupunki ja erämaa" (1948)
• "Sadunkertoja" (1954)
• "Salaisuuksien talo" (1955)
• "Valikoima runoja" (1958)
• "Valitut runot" (1959)
• "Mimerkki" (1963)
• "Lokikirja" (1965)
• "Suru" (1980)
• "Radanvarren Fuuga" (1981)

Tõlkeid

• Torquato Tasso, Vabastatud Jerusalemm", 1954
• Dante Alighieri, "Jumalainen näytelmä" ("Jumalik komöödia", "Divina Commedia"), WSOY, 1963
• Francesco Petrarca, "Sonetteja Lauralle" ("Sonetid Laurale", "Canzonieri"), WSOY, 1966

Viited

Kirjandus

• Satu Koskimies, "Hurmion tyttäret", Tammi, 2009.
• Kerttu Saarenheimo, "Elina Vaara: Lumotusta prinsessasta itkuvirsien laulajaksi", SKS 2001.
• Elina Vaara, "Muinasjutt armastusest", tlk V. L. (Virve Laurits), Karuohakas (Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi õpilaskonna ajakiri), märts 1933, nr 7, lk 11-12

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Elina Vaara

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Elina Vaara

• Elina Vaara "Surmapäike", Uus Eesti, nr. 306, 10 november 1937 (tlk Mart Raud)
• Elina Vaara, "Hommikune akord", "Uni kevadest", tlk A. Mägi, Postimees, 23. juuni 1942, lk 1
• "Satu Koskimies kirjoitti romaanin Elina Vaarasta ja Katri Valasta" Kirjastokaista
• "Vaara, Elina" koguteoses "Uppslagsverket Finland", 2012
• Ain'Elisabeth Pennanen ""Sininen tunti Puistolassa." Käynti Elina Vaaran luona", Aamulehti, 12.04.1931, nr 98, lk 14, Soome Rahvusraamatukogu