Elise Rosalie Aun

Elise Rosalie Aun (alates 1903. aastast perekonnanimi Raup; 3. (vkj) / 15. juuni 1863 Pikareinu, Kanepi kihelkond, Võrumaa – 2. juuni 1932 Tallinn) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.

Elulugu

Sündis Pikareinul renditaluniku peres, noorusaastatel elas koos vanematega Setumaal Ulitina mõisas. Õppis 1879–1882 Räpina-Lokuta tütarlastekoolis.

1888–1903 elas Võtikveres, Viljandis, Pärnus, Riias, Kroonlinnas, Valgas, Vändras ja Tallinnas.

Töötas Viljandis ajakirja Linda toimetuses (1890–1892, 1898), Kroonlinnas koduõpetajana (1895–1896), Pärnus raamatukaupluse müüjana (1897–1898), Vändra kurttummade koolis kasvatajana (1899–1900), Tallinnas Kristliku Rahvakirjanduse Agentuuri abikaupluse juhatajana ja mujal.

1903. aastal abiellus ta kooliõpetaja Friedrich Raupiga ja elas 1903–1911 Venemaal Simbirskis. 1911–1932 elas Tallinnas. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.

Looming

Avaldanud mitu luulekogu. Luules on valdav armastus- ja looduslüürika, esineb ka koduigatsuse teema. Luuletused on peamiselt järelromantilises stiilis, realismi elementidega. Esile on tõstetud tema värsikultuuri, eriti riimitehnikat.

Tema luuletusi ja artikleid avaldati ajalehtedes Eesti Postimees, Olevik, Postimees, Rahva Leht ja ajakirjas Meelejahutaja.

Kogus setu rahvaluulet, tõlkis proosat ja luulet. Kirjutas ka proosat, avaldas kirjeldusi Setumaast ja setude elust.

Teosed

Luulekogud

Kibuvitsa õied I. Tartu 1888
Kibuvitsa õied II. Tartu 1895
Kibuvitsa õied III. Tallinn 1901
Laane linnuke. Tartu 1889
Metsalilled. Tallinn 1890

Proosa

"Tosin jutukesi". Tartu 1898

Tõlkeid

Georg Ebers. "Homo sum". Tallinn 1903

Tunnustus

1888 Eesti Kirjameeste Seltsi kirjanduse võidupeo III koha auhind

Vaata ka

Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia

Isiklikku

Tema vend oli metsandustegelane Karl Eduard Aun. Elise Aunal ja Friedrich Raupil oli kaks tütart: Johanna (1906-2000) ja Maria Raup (1909-2000), mõlemad surid USAs.

Viited

1 2 3 4 Endel Nirk, Endel Sõgel (Toim.) Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 1975
1 2 3 "Eesti biograafiline andmebaas ISIK. Raup, Elise Rosalie". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2020. Vaadatud 24. märtsil 2023.
↑ Eesti Rahvusraamatukogu. Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel. Eesti Kirjameeste Seltsi kirjanduse võidupidude laureaadid
↑ Jaan Kappo. "Põlva rajoon". // Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 121–122
↑ Elise Aun. Laane linnuke. Tartu 1889. Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR
↑ Elise Aun. Metsalilled. Tallinn 1890. Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR

Kirjandus

Aino Undla-Põldmäe. "Kes oli "Eesti neiu Setumaalt"?" // Koidulauliku valgel. Uurimusi ja artikleid. Eesti Raamat. Tallinn 1981. Lk 305–315
Rudolf Põldmäe. "Aun, Elise Rosalie, luuletaja". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 51

Välislingid

Eesti biograafiline andmebaas ISIK
Heili Reinart. "Anna Haava varju jäänud tundeline luuletaja Elise Aun suri piineldes". Postimees, 8. juuni 2019
Haud Tallinna Rahumäe kalmistul

[ekbl-1] 1 2 3 4 Endel Nirk, Endel Sõgel (Toim.) Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 1975

[isik-2] 1 2 3 "Eesti biograafiline andmebaas ISIK. Raup, Elise Rosalie". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2020. Vaadatud 24. märtsil 2023.

[nlib-3] Eesti Rahvusraamatukogu. Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel. Eesti Kirjameeste Seltsi kirjanduse võidupidude laureaadid

[4] Jaan Kappo. "Põlva rajoon". // Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 121–122

[5] Elise Aun. Laane linnuke. Tartu 1889. Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR

[6] Elise Aun. Metsalilled. Tallinn 1890. Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR