| Elmar Paulman | |
|---|---|
| Sünniaeg |
23. november 1919 Tšernjovo küla, Oudova maakond Pihkva kubermang |
| Surmaaeg |
12. juuli 1992 Tallinn |
| Teenistus |
NSV Liidu relvajõud |
| Auaste | kindralmajor |
| Juhtinud | Eesti NSV Tsiviilkaitse Staap (1964–1976) |
| Sõjad/lahingud | Teine maailmasõda |
| Autasud |
Isamaasõja ordeni 1. järk Aleksander Nevski orden Punalipu orden Punatähe orden jt |
Elmar Paulman (vene keeles Эльмар Иванович Паульман; 23. november 1919 Tšernjovo küla, Oudova maakond Pihkva kubermang – 12. juuli 1992 Tallinn) oli eestlasest Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralmajor).
Elmar Paulman sündis 1919. aastal Pihkva kubermangus Oudovo maakonnas Tšemjovos.
Lõpetas kaubandusinstituudi ja Leningradi 3. suurtükiväekooli. Teises maailmasõjas osales Moskva kaitselahingutes 779. suurtükiväepolgu 8. patarei komandorina ja alates 1942. aastast teenis Punaarmees loodud Eesti rahvusväeosades (300. laskurpolgus ja 141. üksikus miiniheitjadivisjonis). Osales suurtükipatareikomandörina Velikije Luki ja 1944. aasta kevadel Punaarmee Narva lahingus. Teenistuses tõusis patareikomandörist, 8. Eesti laskurkorpuse 7. Eesti Laskurdiviisi 23. suurtükiväepolgu divisjonikomandöriks ja polgukomandöri asetäitjaks.
Teise maailmasõja järel oli ta 1951–1956 NSV Liidu relvajõude Nõukogude Armees 118. Kaardiväe Eesti Laskurdiviisi polgukomandör.
Alates 1957. aastast töötas tsiviilkaitse alal ning oli aastatel 1964–1976 oli Eesti NSV Tsiviilkaitse Staabi ülem.
Elmar Paulman suri 12. juulil 1992. aastal Tallinnas ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Paulmanid olid pärit Pihkva kubermangus Oudova maakonnast, Elmari vanem vend Fjodor Paulman (1911–1981) oli samuti Nõukogude Liidu sõjaväelane (kaadriväepolkovnik), noorem vend Robert Paulman õppis õigusteadust ja töötas hiljem prokurörina.