Fjodor Paulman
| Fjodor Paulman | |
|---|---|
| Sünniaeg |
23. september 1911 Tšernjovo küla, Oudova maakond Pihkva kubermang |
| Surmaaeg |
24. aprill 1981 Tallinn |
| Teenistus |
 Punaarmee NSV Liidu relvajõud |
| Auaste | kaadriväepolkovnik |
| Juhtinud | 8. Eesti laskurkorpuse suurtükiväe staabiülem |
| Sõjad/lahingud | Teine maailmasõda |
| Autasud |
Isamaasõja ordeni 1. järk 2tk Punalipu orden 2tk Punatähe orden 2tk jt |
Fjodor Paulman (vene keeles Фёдор Иванович Паульман; 23. september 1911 Tšernjovo küla, Oudova maakond, Pihkva kubermang – 24. aprill 1981 Tallinn) oli eestlasest Nõukogude Liidu sõjaväelane (kaadriväepolkovnik).
Elulugu
Fjodor Paulman oli Teises maailmasõjas 8. Eesti laskurkorpuse suurtükiväe staabiülem, seejärel 11. Kaardiväe Eesti Tallinna Punalipulise Laskurdiviisi suurtükiväe ülem.
Fjodor Paulman oli Teise maailmasõja sõjamemuaaride ja ajakirjanduspublikatsioonide autor.
Fjodor Paulman suri 24. aprill 1981. aastal Tallinnas ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Teoseid ja publikatsioone
- "Tuli ja manööver. Eesti Laskurkorpuse suurtükiväelased Suures Isamaasõjas 1941–1945" (1968), Kirjastus: Eesti Raamat, Tallinn, ISBN 9789916078631, 330 lk
- KUULSUSRIKAS LAHINGUTEE 1., Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr 115, 26. september 1972 lk 3
- KUULSUSRIKAS LAHINGUTEE 2., Punane Täht, nr 117, 30. september 1972 lk 3
- KUULSUSRIKAS LAHINGUTEE 3., Punane Täht, nr 118, 0. oktoober 1972 lk 3
- KUULSUSRIKAS LAHINGUTEE 5., Punane Täht, nr 120, 7. oktoober 1972 lk 3
- «В боях за Великие Луки» (Таллин, 1973),
- «В боях за Нарву» (1974), Таллинн: Общество "Знание" ЭССР, 1974, 21 lk
- «Освобождение Советской Эстонии» (1979), Общество "Знание" ЭССР, ISBN 9789916563175
- «От Нарвы до Сырве» Издательство: Ээсти Pаамат, 1980
- Ару Карл, Паульман Федор Иванович, «Наш генерал» (1983), Издательство: Ээсти Pаамат
- Autorid Karl Aru, Fjodor Paulman, “Meie kindral”, 1984, 136 lk
Isiklikku
Paulmanid olid pärit Pihkva kubermangus Oudova maakonnast, Fjodor noorem vend Elmar Paulman (1919–1992) oli samuti Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralmajor), vend Robert Paulman õppis õigusteadust ja töötas hiljem prokurörina.
Tema poeg Valeri Paulman (1937–2024) oli eesti majandusteadlane ning Eesti NSV riigiametnik ja Nõukogude Liidu riigitegelane, Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees aastail 1987–1988 ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe Indrek Toome asetäitja.
Viited
- ↑ «Эстонцы в Гдовском крае», МБУК «Гдовская районная центральная библиотека им. Л.И.Малякова, lk 6
- ↑ 1941. aasta juuniküüditamisest Anija vallas, Sõnumitooja, 17.07.2019
Kirjandus
- Паульман Валерий Федорович, Автобиографические записки отца
Välislingid
- 22. juuni 1941, (Fjodor Paulman meenutab sõja algust piiril.), Eesti Raadio, 22. juuni 1961