Engelhardt

Engelhardti suguvõsa aadlivapp
Engelhardti suguvõsa parunivapp

Engelhardt on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa.

Liivimaa esimeste Engelhardtide kohta on andmeid 1496. aastast kui Riia toomkapiitli liige Hans/Johan Engelhardt (surn. 1504) ostis Riia peapiiskopilt Azegalle mõisa Krimulda lähedal, hiljem Kūrēni (Engelhardtshof, Urdau, Urtau) ja Englārte mõisnik.

Robert von Engelhardt (1505–1560), ordu läänivasall sattus koos kolme pojaga (Thomas (venepäraselt Фомa), Caspar (Каспар) ja Michael (Михаил)) 1558. aastal Liivi sõjas Moskva tsaaririigi vägede kätte vangi, kus vandusid truudust Moskva tsaarile Ivan IV Groznõile ning asusid Moskva tsaari sõjaväeteenistusse. Hiljem Thomas Engelhardt naasis Vana-Liivimaale, vend Michael jätkas sõjaväeteenistust Ungari ja Rootsi sõjaväes ja oli Rootsi kuningriigi dominiooni Vana-Liivimaa Engelhardtide: Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ning Poola (Christopher von Engelhardti suguvõsaharu katkes 1850. aastal parun Wladislav von Engelhardti surmaga) suguvõsaliinide asutaja.

Keskmine vend Caspar Engelhardt (surn. 1643) aga jäi Venemaale Moskva tsaari sõjaväeteenistusse ning oli Smolenski suguvõsaharu asutaja. Kaspari poja Werneri järglastest moodustunud Engelhardtite suguvõsaharud on levisid: Smolenskimaale ning ka hilisemal ajal nendest hargenud suguvõsaesindajate harud Jaroslavlimaale, Mogiljovi, Kurski ja Jekaterinoslavli piirkonda.

Engelhardtid aadlimatrikklites

1734. aastal sai Wilhelm Gerhard von Engelhardt Vene aadliku tiitli ning kinnitati ka vapp

Suguvõsa immatrikuleeriti 1745. aastal Eestimaa (nr 20, 21), 1747. aastal Liivimaa (nr 26) ja 1841. aastal Kuramaa rüütelkonda (nr 120).

Venemaa Riiginõukogu ettepanekul ja keiser Aleksander II nõusolekul kinnitati 22. jaanuaril 1868 Engelhardtide suguvõsa parunitiitel.[viide?]

Viljandimaalt Uue-Pärsti mõisast pärit rootsi ooberstleitnant Wilhelm Gerhard von Engelhardt (1690–1775) naturaliseeriti 28. mail 1734 Rootsis ja immatrikuleeriti 1742. aastal nr 1858 all Rootsi rüütelkonda.

Valdused

17. sajandil kuulus perekond Engelhardtidele Liivimaal Pärsti, Jäärja jt mõisad. Kuramaal, Ilūkste kreisi Aizlauce kihelkonna Alt-Borni, Kūrēni (Engelhardtshof, Urdau, Urtau) Lasenbeka mõis jt Engelhardtide mõisad.

Suguvõsa liikmeid

Liivimaa suguvõsaharu

Eestimaa suguvõsaharu

Kuramaa suguvõsaharu

Smolenski suguvõsaharu

Liivimaalt pärit Caspar Engelhardti (surn. 1643) poeg Werner Engelhardt (kes suri enne 1672. aastat) läks Segaduste ajal, 1611. aastal Moskva tsaaririigi teenistusest üle Poola riigi teenistusse ja sai Rzeczpospolita ja Moskva vahelise Smolenski sõja ajal 1633. aastal Poola kuningas Władysław IV-lt maavaldused Smolenski ümbruskonnas. Pärast Poola kaotust sõjas naasis Moskva tsaaririigi teenistusse ning pärast Vene õigeusutunnistuse vastuvõtmist (Еремей Каспарович). Pojad: (Sigismund/Степан - Stepan Jeremejevitš, Georg/Юрий - Juri Jeremejevitš ja Johann/Иван - Ivan Jeremejevitš), olid samuti Moskva tsaaririigi aadlikud ning õukonnas stolnikud. Smolenski piirkonna Engelhardtide suguvõsaharu identifitseeris ennast pärast Vene õigeusutunnistuse vastuvõtmist Vene aadlikena, mis väljendus ka venepärastes eesnimedes ja saksapärase aadliseisust näitava eesliite von valikulise kasutamisega, erinevalt Eesti-, Liivi- ja Kuramaa suguvõsaharudest.

Engelhardtide vabahärrasuguvõsa

Vabahärrade suguvõsal ei ole teadaolevaid lähisidemeid Liivimaa haruga

Soome suguvõsaharu

  • Johan Henrich von Engelhardt (1720)
  • Elisabetha Charlotta von Engelhardt (1724–)
  • Anna Catherina (von Engelhardt) (−1765) abielus Narva kirikuõpetaja ja vadjalasteuurija Friedrich Ludolph Trefurtiga
  • Christina Susanna (von Engelhardt) (−1783)
  • Vabahärra Nikolai Heinrich von Engelhardt (1730–1778), (venepäraselt Николай Николаевич) Peeter III vastsest paleepöördest osavõtja, hilisem vene kindralmajor, Viiburi kubermangu asekuberner ja kuberner (1766–1778), 1773. aastast aadlinimega Edler von Engelhardt, 1776. aastal sai Viinis vabahärratiitli ja oli abielus Helena Weckrothiga.
    • Paul Niclas von Engelhardt (1767– )
    • Theodor Bogilav von Engelhardt (1768–1771)
    • Alexander von Engehardt (1770–1771)
    • Nicolaus von Engelhardt (1771–1772)
    • Vabaproua Natalie von Engelhardt (1773–1829), abiellus 1793 jalaväekindrali ja Soome kindralkuberneri Fabian Gotthard von Steinheiliga (1762–1831)
    • Nicolaus von Engelhardt (1774–1776)
    • Alexander von Engelhardt (1776–)
    • Nicolaus von Engelhardt (1778–1778)

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Leopold Zedlitz-Neukirch: Neues preussisches Adels-Lexicon., 1836, lk.132–133
  2. 1 2 3 Adliga ätten von Engelhardt nr 1858.
  3. ↑ Stavenhagen, Oskar: Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft, Bd.: 1. seite 222
  4. 1 2 3 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, seite 43
  5. ↑ "Arhiivikool, Vapimäng". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2014. Vaadatud 27. septembril 2010.
  6. ↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: Engelhardt
  7. ↑ Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, vapp
  8. ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1755, lk. 1458–1459
  9. ↑ Елена фон Энгельгардт (1850–1910)[alaline kõdulink]
  10. ↑ Mikael von Engelhardt, Överstelöjtnant i svensk tjänst, ståthållare till Fellin och Helmet.[alaline kõdulink], brandt.slektforskning.se
  11. ↑ Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. seite 44
  12. 1 2 3 4 5 6 7 Lewenhaupt, Adam. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. 1920. s. 177-179
  13. ↑ Engelhardt, Michael Wilhelm (1671-1746) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  14. ↑ Liivimaa 1784. aasta aadressraamatu (Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784), valgalinn.ee
  15. ↑ Engelhardt, Carl* Johann Hermann v. (1771-1841) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  16. ↑ Engelhardt, Karl* Friedrich Bar. v. (1807-1871) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  17. ↑ Engelhardt, Karl* Alexander Andreas Bar. v. (1852-1930) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  18. ↑ Engelhardt, Hermann Fabian Bar. v. (1872-1954) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  19. 1 2 Perekond Engelhardt, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1426
  20. ↑ Engelhardt, Karl Anton* August (Evstaf'evič) Bar. v. (1796-1872) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  21. ↑ Engelhardt, Hermann* Gustav Bar. v. (1853-1914) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  22. ↑ Engelhardt, Wilhelm* Heinrich v. (1726-1797) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  23. ↑ Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd., seite 44
  24. ↑ von ENGELHARDT Georg Rheingold (1775–1862)
  25. ↑ Georg von Engelhardt Nordisk familjebok, 1881, veerg 502 (rootsi keeles)
  26. 1 2 Энгельгардт 3-й, Густав (Конрад) Робертович (Евстафий Федорович)
  27. ↑ Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 505-506
  28. ↑ Энгельгардт Мориц Федорович фон, www.biografija.ru
  29. ↑ Lisa von Engelhardt (1842–1926)[alaline kõdulink], EEVA
  30. ↑ Viljandimaa koduloolisi tähtpäevi
  31. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. märts 2012. Vaadatud 11. novembril 2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  32. ↑ Stavenhagen, Oskar: Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft, Bd.: 1. seite 225
  33. ↑ Лобанов-Ростовский Алексей Борисович. Русская родословная книга. Том второй, СПб. 1895, стр 406-442
  34. ↑ л.н.энгельгардт ЗАПИСКИ
  35. ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd seite 67
  36. ↑ ehitas oma vahenditest observatooriumi Dresdeni lähedal aastail 1872–1879, kus töötas kuni 1895. aastani ning seejärel aastail 1896–1897 ehitas uue observatooriumi Kaasani lähedal, mille kinkis hiljem Kaasani ülikoolile koos raamatukoguga, kelle järgi on nime saanud Engelgardti kraater kuul
  37. ↑ Basil von Engelhardt Nordisk familjebok, 1907, veerg 543 (rootsi keeles)
  38. ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, seite 68
  39. ↑ Юсупова княгиня Татьяна Васильевна, www.biografija.ru
  40. ↑ http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=83
  41. ↑ Vadjalased – kes, kus ja kas nad on?, www.folklore.ee
  42. ↑ "ESTERis". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2015. Vaadatud 19. veebruaril 2015.
  43. ↑ Engelhardt, Helvig Conrad Christian. Dansk biografisk Lexikon, lk.517–518 (taani keeles)

Kirjandus

Välislingid