Ernst Wilhelm Hertel (8. oktoober 1897 Samara kubermang – 25. mai 1957 Hohenlockstedt, Schleswig-Holstein) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.
Ta sündis volgasakslaste Zürichi asunduses Nikolajevski maakonnas Samara kubermangus. Ta lõpetas 1917. aastal Astrahani 1. Gümnaasiumi ja õppis aastatel 1917–1918 Kiievi ülikooli (Saratovis) arstiteaduskonnas. Siis tuli Eestisse ja asus samal aastal õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kuid õpingud katkestas Vabadussõda. Vabadussõjast võttis ta osa aastatel 1919–1920 Balti pataljoni koosseisus. Seejärel jätkas ta õpinguid ja 1924. aastal lõpetas ülikooli arstiastme väärilisena. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni Fraternitas Academica.
Aastatel 1924–1926 oli ta arst Murikatsis Kärstna vallas ning aastatel 1926–1930 töötas eraarstina Karksi-Nuias. Seejärel kvalifitseerus ta ümber suu- ja hambahaiguste arstiks ning töötas 1939. aastani hambaarstina Narvas.
1939. aastal repatrieerus ta perekonnaga Saksamaale. Aastatel 1940–1945 töötas ta hambaarstina Adlershorstis ja 1945. aastast Hohenlockstedtis Schleswig-Holsteinis.
Tema isa William Oskar Hertel ja õemees (õe Beate Käthe abikaasa) Theodor Kima olid arstid.