Ernst Saareste

Ernst Saareste

Ernst Julius Saareste VR I/3 (kuni 1923 Ernst Julius Saaberg; 9. jaanuar (vkj)/21. jaanuar 1892 Märjamaa vald, Märjamaa kihelkond, Läänemaa – 25. november 1944 Halle, Saksamaa) oli eesti arstiteadlane ja otorinolarüngoloog.

Elulugu

Ta oli õpetaja poeg.

Ta lõpetas 1913. aastal Tallinna Nikolai I Gümnaasiumi ja 1917. aastal Petrogradi Sõjameditsiiniakadeemia. Ta osales Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas 1. ratsapolgu vanemarstina.

Pärast sõda oli ta Tartu Ülikooli stipendiaat ning õppis röntgenoteraapiat, 1921 ja 1923 täiendas ta end erialaselt Berliinis, 1931 Bordeaux's, samuti Heidelbergis ja Pariisis. 1924. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis meditsiinidoktori väitekirja "Kõrvahaigused ja kuulmisrikked Tartu koolilastel".

1919–1920 oli ta Tallinna Kaarli Gümnaasiumi kooliarst, 1920 Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse tervishoiustatistika osakonna ülem, 1920–1924 TÜ kõrva-, nina- ja kurguhaiguste õppetooli ja polikliiniku vanemassistent, 1925 eradotsent, 1926–1934 dotsent, 1934 erakorraline professor, 1936–1944 professor, 1938–1939 ka arstiteaduskonna dekaan. 1944 läks ta Saksamaale.

Teadustöö

Saarestet peetakse otorinolarüngoloogia kirurgilise suuna ja koolkonna rajajaks Eestis. Ta tegeles ka audioloogiaga. 1927–1935 oli ta Tartu Eesti Arstide Seltsi esimees.

Teoseid

Tunnustus

Viited

  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide.
  2. 1 2 3 Eesti avalikud tegelased. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932. Lk 290
  3. ↑ Karl Schlossmann. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Tartu: Loodus, 1940. Lk 287–288
  4. ↑ 1000 tartlast läbi aegade. Tartu: Liivimaa Mälu, 2003. Lk 377

Kirjandus

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.