Academia Europaea on valitsusväline assotsiatsioon, mis tegutseb rahvusvahelise teadusakadeemiana.
"Euroopa akadeemia" kontseptsioon esitati 1985. aastal Pariisis Euroopa teadusministrite kohtumisel. Seejärel korraldas Kuninglik Selts 1986. aastal Londonis teadlaste, ühiskonnategelaste ja poliitikute osavõtul kokkusaamise, kus akadeemia loomise idee leidis lõpliku heakskiidu.
Akadeemia asutamiskoosolek toimus 1988. aasta septembris Cambridge'is. Assotsiatsioon sai nimeks Academia Europaea. Presidendiks valiti Briti teadusjuht Arnold Burgen. Esimene plenaaristung peeti Londonis 1989. aasta juunis.

Akadeemias on moodustatud järgmised sektsioonid:
Akadeemial oli 2016. aasta juuli seisuga umbes 4000 liiget, kelle seas on juhtivaid eksperte täppis-, loodus-, tehnika-, sotsiaal-, humanitaar- ja arstiteaduste alal.
2018. aasta jaanuari seisuga on akadeemial enim liikmeid Suurbritanniast – neid on ligikaudu 670 inimest. Saksamaa liikmete arv on umbes 560 inimest (2015. aasta keskel lähenes 500-le), Prantsusmaa 460 (2015. aasta keskel lähenes 400-le) ja Itaalia liikmete arv umbes 260 inimest. Hollandi liikmeid on üle 200; üle 100 liikme on Šveitsist, Rootsist, Belgiast, Hispaaniast ja Austriast. Võrdluseks – Eestist on 17, Soomest 65, Venemaalt 75, Lätist 5 ja Leedust 2 liiget.
Enim välisliikmeid on akadeemias Ameerika Ühendriikidest – neid on 2018. aasta jaanuari seisuga 161 inimest.
Ajalugu ja arheoloogia



Filmi-, meedia ja visuaaluuringud

