 | |
| Lühend | GSF |
|---|---|
| Asutatud | juuli 2025 |
| Asutajad |
Global March to Gaza Maghreb Sumud Flotilla Sumud Nusantara |
| Tegevuse lõpetanud | 3. oktoober 2025 |
| Tüüp | Kolmas sektor |
| Eesmärk | Gaza sektori blokaadi murdmine, humanitaarabi toimetamine ja humanitaarkoridori loomine |
| Tegevuspiirkond | Gaza sektor, Vahemeri |
| Liikmeid |
500+ asus teele 15 000+ registreerus |
| Veebileht | www.globalsumudflotilla.org |
Global Sumud Flotilla (GSF, inglise keelest Globaalne Sumud'i Flotill, araabia keeles أسطول الصمود العالمي, Usṭūl aṣ-Ṣumūd al-ʿĀlamī; ka Global Freedom Flotilla (inglise keelest Globaalne Vabadusflotill, araabia keeles أسطول الحرية العالمي, Usṭūl al-Ḥurriyya al-ʿĀlamī)) oli rahvusvaheline kodanikuühiskonna intisitatiiv, mille eesmärgiks oli 2025. aasta keskel läbi murda Iisraeli blokaadist Gazas. Iisraeli merevägi peatas teele asunud flotiili. See sai nime araabiakeelsest sõnast "sumud" ehk "vankumatus". Projekt sai alguse Gaza sõja ajal juulis 2025, seda organiseerisid mh Global March to Gaza, Maghreb Sumud Flotilla ja Sumud Nusantara. Flotill koosnes enam kui 40-st alusest, millel sõitis üle 500 osaleja enam kui 44-st riigist. GSF oli ajaloo suurim taoline tsiviilalgatus. Enne aastat 2010 õnnestus Iisraeli blokaadist korduvalt läbi tungida, kuid pärast seda on merevägi sissetungijad kas peatanud või neid rünnanud. Mais 2025 rünnati GFF-i droonidega, juunis ja juulis 2025 peatati GFF-i paadid rahvusvahelistes vetes. Viimased GFF-i alused peatas merevägi 3. oktoobril.
Global Sumud Flotilla paadid asusid Otrantost, Genovast ja Barcelonast teele augusti lõpus, septembri esimeses pooles alustati teed ka Cataniast, Sýroselt ja Tunisest. Mõnel pool viibis start ilmastiku tõttu. Itaalia konvoi jõudis 3. septembril Sitsiiliasse. Neli päeva hiljem jõudis Hispaania konvoi Tuneesiasse, kus puhkes 9. septembri varahommikul flotilli ühel suuremal laeval tulekahju. Kahtlustati droonirünnakut. Ka järgmisel ööl süüdati või süttis üks laev. 19. septembril asusid Sitsiilias kohtunud Tuneesia ja Hispaania konvoid teele Kreeka poole. Kreeka flotill lahkus 22. septembril Miloselt ning jõudis järgmisel päeval Kreetale. 24. septembri öösel rünnati 11 alust droonidega. 28. septembril jätkas Kreeta juures kogunenud konvoi teekonda Gaza sektori suunas. 2. oktoobriks oli Iisraeli merevägi enamuse laevadest peatanud ning sadu inimesi arreteerinud. GSF jõudis Gazast umbes 80 km kaugusele.
Initsiatiiv sai mõningat rahvusvahelist toetust, sellele avaldasid toetust enam kui kümne riigi välisministrid, mõned Itaalia poliitikud ja erakonnad, mitmed Hispaania ja Portugali parlamendisaadikud, Colombia president Gustavo Petro ja ÜRO okupeeritud Palestiina alade eriraportöör Francesca Albanese. Samas näiteks Iisraeli riikliku julgeoleku minister Itamar Ben-Gvir teatas, et flotillis osalenud tuleks terroristidena vangi mõista. Flotilli tabanud rünnakute tõttu saatis Itaalia merevägi oma laevi ettevõtmist toetama ning Hispaania merevägi oma laeva juhuks kui kedagi on vaja päästa. Gazale lähenedes Itaalia ja Hispaania alused lahkusid ning Türgi võimud teatasid, et hoiavad olukorral silma peal ning on vajadusel valmis päästeoperatsiooni käivitama. Euroopa Komisjon teatas, et ei poolda abiflotillide korraldamist Gazasse.