| Hendrik Soo | |
|---|---|
| Pärnu linnapea | |
|
Ametiaeg 1921–1924 | |
| Eelnev | Jaan Timusk |
| Järgnev | Oskar Kask |
| Pärnu linnapea | |
|
Ametiaeg 1936–1939 | |
| Eelnev | Oskar Kask |
| Järgnev | Priit Suve |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
19. mai 1879 Voltveti mõis, Saarde kihelkond, Pärnumaa |
| Surmaaeg |
27. september 1939 (60-aastaselt) Pärnu |
| Rahvus | eestlane |
| Elukutse | eraadvokaat |
| Tegevusala | omavalitsustegelane |
Hendrik Soo (19. mai (vkj 7. mai) 1879 Voltveti, Pärnumaa – 27. september 1939 Pärnu) oli eesti eraadvokaat ja omavalitsustegelane, kes oli aastatel 1921–1924 ja 1936–1939 Pärnu linnapea.
Hendrik Soo sündis 19. mail 1879 Voltvetis Pärnumaal. Ta õppis aastatel 1888–1890 Voltveti-Kuusalama külakoolis, seejärel Saarde kihelkonnakoolis ning aastatel 1893–1898 Pärnu linnakoolis. Advokatuuri Nõukogu 1939. aasta aruandes on märgitud, et ta lõpetas Pärnu linnakooli 1899. aastal.
Aastatel 1899–1912 töötas Soo Pärnu maakonna politseivalitsuses. 1912. aastal sooritas ta eraadvokaadi eksami ning töötas aastatel 1912–1916 Pärnus eraadvokaadina.
Aastatel 1916–1917 teenis Soo Vene sõjaväes. Pärast Veebruarirevolutsiooni ja senise politseikorralduse ümberkujundamist osales ta 1917. aastal Pärnu miilitsa organiseerimises ning oli selle ülem.
Soo osales Pärnu linna omavalitsustöös juba enne esimest linnapea ametiaega. Ta oli Pärnu linnavolinik ning aastatel 1918–1921 linnanõunik.
1921. aastal sai Soo Jaan Timuski järel Pärnu linnapeaks. Ta juhtis linna 1924. aastani, mil linnapeaks sai Oskar Kask.
Pärast esimese linnapea ametiaja lõppu jätkas Soo tegevust Pärnu avalikus elus. Aastatel 1933–1936 oli ta taas Pärnu linnanõunik ning 1936. aastal, pärast Oskar Kase ametiaja lõppu, valiti Soo teist korda linnapeaks. Linnapeana esindas ta Pärnut ka üleriigilises omavalitsuskoostöös ning kuulus Eesti Linnade Liidu juhatusse.
Teisel ametiajal jätkus Pärnu kui kuurortlinna arendamine. 1930. aastate teisel poolel rajati ja arendati linnas muu hulgas mitmeid rannapiirkonna ja kuurordiga seotud ehitisi ning 1939. aastal avati Pärnu Rannakohvik.
Soo jäi Pärnu linnapeaks kuni oma surmani 27. septembril 1939. Pärast tema surma asus linnapea kohuseid täitma senine linnapea asetäitja Priit Suve, kellest sai tema järglane.
Lisaks omavalitsustööle osales Soo aktiivselt Pärnu ühiskondlikus ja seltsielus. Ta oli Pärnu Majandusühisuse asemikekogu liige ning Pärnumaa Tiisikuse Vastu Võitlemise Seltsi juhatuse liige. Tiisikuse vastu võitlemise seltsi tegevus hõlmas muu hulgas nõuandla ja õendusabi korraldamist Pärnu linnas ja maakonnas.
Soo kuulus ka Pärnu Eliisabeti koguduse nõukogu juhatusse ning oli tegev Pärnu Rahvaülikooli Seltsis, spordiseltsis Tervis ja Pärnu Laenu-Hoiuühisuses. Spordiseltsi Tervis tegevuses osalemist meenutati ka pärast tema surma ajalehes Eesti Spordileht avaldatud järelehüüdes.
Soo oli samuti Majaomanikkude Koja liige ning kuulus koja juriidilisse toimkonda.
Hendrik Soo suri ootamatult 27. septembri 1939. aasta õhtul Pärnus südamerabanduse tagajärjel, olles 60-aastane. Veel samal õhtul oli ta osalenud tööülesannete täitmises ja juhatanud koosolekut, millelt lahkus umbes kella poole üheksa ajal.
Soo matused kujunesid Pärnus suureks avalikuks sündmuseks. Tema põrm saadeti ära Pärnu Eliisabeti kirikust ning leinarong liikus läbi linna kalmistule. Matustest võtsid osa tema lähedased, linna ja maakonna esindajad ning arvukate seltside ja organisatsioonide esindajad.
Ta maeti Pärnu Alevi kalmistule.
| Eelnev Jaan Timusk |
Pärnu linnapea 1921–1924 |
Järgnev Oskar Kask |
| Eelnev Oskar Kask |
Pärnu linnapea 1936–1939 |
Järgnev Priit Suve |