Hillar Kareva (8. detsember 1931 Tallinn – 17. juuni 1992 Tallinn) oli eesti helilooja.
Hillar Kareva lõpetas 1951. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1956. aastal Eugen Kapi õpilasena Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Ta oli 1955–1966 Eesti NSV Kunstide Valitsuse inspektor, töötas 1962–1967 Tallinna Muusikakoolis ja 1966–1982 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõuna.
Kareva on kirjutanud sümfoonilist, vokaalsümfoonilist ja eelkõige kammermuusikat. Mitme teose jaoks on ta saanud inspiratsiooni vanakreeka mütoloogiast (nt süit-sonaat "Aiolose paun" ("Neli tuult"), 1964; kontserttriptühhon "Parise kiusatus" klaverile ja altsaksofonile, 1984).
Ta on kirjutanud muusikat teiste hulgas Anna Haava, Ain Kaalepi, Aino Kallase, Doris Kareva, Heljo Männi, Ellen Niidu ja Marie Underi sõnadele.
Hillar Kareva tütar on luuletaja Doris Kareva.
Ines Rannap. Hillar Kareva. – Tiina Vabrit (koostaja). Eesti tänase muusika loojaid. Tallinn: Eesti Raamat, 1985.