See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2025) |


Hot dog on lisanditega viinerisai, tavaliselt käest söödav kiirtoit, mis koosneb keedetud või praetud vorstist pooleks lõigatud kukli vahel.
Algupära pole päris selge, on näiteks väidetud, et esmalt valmistas seda 17. sajandi lõpul Saksamaa linna Coburgi lihunik Johann Georghehner, kes hakkas seda hiljem Frankfurdis müüma. Roog jõudis saksa sisserännanutega Ameerika Ühendriikidesse, kust levis hiljem ülejäänud maailma. Vorstina kasutati algselt väikest keeduvorsti viinerit (tuletis Viini vorstist, sks k Wiener Würstchen, aga ka frankfurter, Frankfurter Würstchen'i järgi, mõlemad linnad nimetavad end toidu päritolukohaks), tänapäeval kasutatakse ka muid vorste.

Ka eesti keeles tsitaatsõnana püsinud hot dog'i (otsetõlkes 'kuum koer') päritolu pole päris selge, mõne versiooni kohaselt on see tuletatud USA-sse sakslaste poolt nii toidu kui ka taksikoera sissetoomisest. 1890. aastatel kirjeldatakse USA ülikooliväljaannetes hot dog'e.
Eesti keelde jõudis nimetus hot dog 1980. aastate alguses. Võrus on müüdud ka omakeelset versiooni – "lämmi pini" ('kuum peni').

Hot dog'ile lisatakse vastavalt kohalikele eripäradele ja kliendi soovidele erinevaid kastmeid ja lisandeid, nii on Islandil tavaline lisada majoneesi, sinepit ja praetud sibulahelbeid, vorst on reeglina lambalihast. Norra hot dog'i versioon pølse koosneb aga lavaši- või tortilla sarnasest leivast, mis mässitakse ümber vorsti. Islandi pealinna Reykjavíki hot dog'i müügikoht on 1937. aastast peale tegutsenud.