
Vorst on lihatoode, mis algupäraselt kujutab endast maitsestatud, keedusoolaga soolatud hakkliha- või tangupudruseguga täidetud soolt. Tänapäeval asendatakse sooled tihti odavamate, mitmesugustest kunstmaterjalidest kestadega. Mitut tüüpi vorstis kasutatakse säilitus- ja värvainena nitriteid (nagu E250 ja E249). Nitritid muutuvad vorstide kõrgel temperatuuril soendamisel kantserogeenseteks nitrosamiinideks. Vorst võib olla ka sarnane taimne toodde.
Vorste valmistati Sumeris juba 5000 aastat tagasi, neid valmistati ka Babüloonias, Kreekas ja Rooma riigis.
Vorstid jagunevad keeduvorstideks, suitsuvorstideks, salaami vorstideks, määritava sisuga vorstideks ja toorvorstideks. Keeduvorste keedetakse või kuumutatakse valmistamise käigus, toorvorste on tarvis enne tarvitamist kuumtöödelda. Salaami vorste hapendatakse, poolsuitsuvorste ja täissuitsuvorste suitsutatakse.
Väikesi vorste süüakse kuumas vees soojendatuna või pannil ehk ahjus praetuna (aga samuti grillituna) iseseisva toiduna. Suurema läbimõõduga kõva sisuga vorste tarbitakse võileivalihana. Omaette vorstid on pehme, pasteeditaolise määritava sisuga (maksavorst).
Eriti rikkalikult leidub vorstisorte saksa köögis. Keskalamsaksa keelest pärineb ka eesti sõna "vorst".
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Vorst |