| Huasteegi keel (Wasteki, Téneki keel) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Mehhiko |
| Piirkonnad | San Luis Potosi, Tamaulipase ning Veracruzi osariik |
| Kokku kõnelejaid | 150 000 (2005) |
| Keelesugulus |
hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani keeled
|
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | hus |
Huasteegi keel kuulub maaja keelkonda. Keelt kõneldakse enamasti maapiirkondades San Luis Potosi osariigis Kesk-Mehhikos, Tamaulipase osariigis Mehhiko kirdeosas ja Veracruzi osariigis Mehhiko kaguosas. Need on küllatki mereäärsed alad, kuid San Luis Potosi osariik ulatub ka sisemaale. Kõnelejate arv võib jääda umbes 131 000 inimese piirimaile (2000. aasta Mehhiko Riikliku Põlisrahvaste Keelte Instituudi (INALI) poolt korraldatud uuringu seisuga). Uuemate andmete järgi, võttes arvesse 2005. aasta rahvaküsitlust, on Mehhikos 150 000 huasteegi keele kõnelejat (umbes 90 000 San Luis Potosi osariigis ning umbes 50 000 Veracruzi osariigis). Huasteegi keel kasutab ladina kirjasüsteemi.
Lühikeste vokaalide tabel
| Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| Kõrge | i /i/ | u /ü/ | |
| Keskkõrge | e /e̞/ | o /o̞/ | |
| Madal | a /a/ |
Pikkade vokaalide tabel
| Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| Kõrge | ii /ʲiː/ | uu /ɯː/ | |
| Keskkõrge | ee /eː/ | oo /ɤː/ | |
| Madal | aa /a:/ |
Konsonantide tabel
| Bilabiaal ehk huulhäälik | Alveolaar ehk hambasombuhäälik | Palataal ehk kõva suulaehäälik | Velaar ehk pehme suulaehäälik | Larüngaal ehk kõrihäälik | |
|---|---|---|---|---|---|
| Nasaal | m /m/ | n /n/ | |||
| Sulghäälik | b /b/ ja p /p/ | t /tʰ/ ja t' /t'/ | k /kʰ/ ja k' /k'/ | ' /ʔ/ | |
| Afrikaat | p /ɸʰ/ | ts /tsʰ/ ja ts' /ts'/ | ch /tɕʰ/ ja ch' /tɕʼ/ | ||
| Ahtushäälik | s /s/ ja z /θ/ | x /ʃ/ | j /χ/ | ||
| Poolvokaal | w /ʋ/ | l /l/ | y /j/ | ||
| Tremulant | r /ɾ/ |
| üks | juun |
| kaks | tsaab |
| kolm | oox |
| neli | tse' |
| viis | bo' |
| kuus | akak |
| seitse | buk |
| kaheksa | waxik |
| üheksa | beleju |
| kümme | laju |
Huasteegi keeles esineb sõnamoodustises üldiselt vähe afikseid.
Nagu eesti keeleski, kasutatakse eitust järjekorras SNegVO, ehk eitus järgneb subjektile ja eelneb verbile
Huasteegi keeles kasutatakse sõnajärge SVO (subjekt, verb, objekt).
Huasteegi keel on osalt ka üpris polüseemiline keel. Näiteks "silm" ja "nägu" on huasteegi keeles mõlemad tähistatud sõnaga 'lé'. Kuid sõnad "käsi" ja "käsivars" on vastavalt 'in c'ubac' ja 'in'ocōb'.