Ieva Ose

Ieva Ose (sündinud 8. juunil 1961 Riias) on läti teadlane, ajaloodoktor ja kunstiajaloolane.

1984 lõpetas Läti Kunstiakadeemia kunstiajaloo ja -teooria eriala ajaloolase kutsega. Seejärel töötas 1984–1991 Läti Ajaloo Instituudis assistendina. Täiendas oma haridusteed samuti sealsamas ajaloo instituudis, kus sai 1992. aastal ajaloodoktori kraadi. Doktoritöö teema oli "Kuramaa losside pottahjud XV sajandi lõpust XVIII sajandi alguseni". 1993. aasta oktoobrist detsembrini osales kunstiajaloo õpingutel Kesk-Euroopa Ülikoolis Prahas Tšehhis. 1993–1996 oli ajaloo instituudis nooremteadur, 1995. aastast sai seal arheoloogia osakonna juhatajaks, 1997. aastast teaduri ametipostil, 1998 sai vanemteaduriks ja Läti Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks. 2004. aastal sai teaduste akadeemia täisliikmeks. Praegu töötab Läti Ülikooli Ajaloo Instituudis arheoloogiaosakonna juhatajana.

Ametialane tegevus:

Ieva Ose isa on tuntumaid Läti arheolooge Andris Caune. Ose valdab läti, saksa, inglise ja vene keelt. Huvialad on arheoloogia ja keskaja kunstiajalugu. Tema töid ahjukahlite tarvitamisest küttekollete ehitamisel on kasutanud ka eesti ajaloouurijad.

Läti Ülikooli raamatukogu peahoone 2008. aastal. Selle kõrval on ajaloo instituut

Aastatel 1986–2004 on avaldanud üle 150 kunstiajaloolise teadustöö ja artikli:

3 monograafiat:

lisaks teadusuurimusi, konverentside aruandeid, raamatute ülevaateid, bibliograafiaid, populaarteaduslikke artikleid, jne:

1996–2017 on tema osalusel uurimistöödest ilmunud üle 230 erineva rahvusvahelise publikatsiooni.

Viited