Ilmar Nuut

Ilmar Nuut (13. märts 1923 Narva – 18. veebruar 2013) oli eesti tehnikateadlane ning Eesti NSV partei- ja riigitegelane.

Elulugu

Ilmar Nuut oli Jüri Nuudi poeg.

1941. aastal lõpetas Nuut Tallinna 1. Keskkooli, õppis 1941–1943 Tšeljabinski Põllumajanduse Mehhaniseerimise Instituudis, 1943–1944 Moskva Põllumajanduse Instituudis, lõpetas 1948 TTÜ soojustehnika insenerina, tehnikakandidaat (1967, Eesti NSV Teaduste Akadeemia), väitekiri "Теплоэнергетические вопросы термической переработки сланца твердым теплоносителем".

Nuut oli 1949–1957 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Tööstusprobleemide Instituudi (hilisem EI) insener ja teadur, 1957–1965 ENSV Riikliku Teaduslik-Tehnilise Komitee esimehe asetäitja, 1965–1966 Eesti TA Presiidiumi teadussekretär ja aastast 1986 TTÜ filosoofia ja poliitilise ökonoomia kateedri (osalise koormusega) dotsent.

Ta oli 1966–1969 EKP Keskkomitee teaduse ja kultuuri osakonna juhataja asetäitja, 1969–1975 teaduse ja kõrgkoolide sektori juhataja, 1976–1986 Eesti NSV kõrgema ja keskerihariduse minister.

Teadustöö

Ilmar Nuudi uurimisvaldkond on põlevkivi soojusenergeetika ning teaduse ja tehnika arengu vastastikused seosed. Tööstusprobleemide Instituudis tegeles soojusenergeetika küsimustega, eeskätt põlevkivi kui tahke soojuskandja kasutamise probleemidega, osales tööstusliku katseseadme loomises ja oli 1954–56 tehases Ilmarine töötanud katseseadme juhataja. U 20 teaduspublikatsiooni, aimeartiklid.

Teoseid

Viited

  1. 1 2 3 4 5 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24

Kirjandus

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.