| Inga Mangus | |
|---|---|
|
Inga Mangus (2019) | |
| Sünniaeg |
28. veebruar 1965 Tallinn, Eesti |
| Alma mater |
Tartu Ülikool A. S. Puškini nimeline Riiklik Vene Keele Instituut |
| Haridus | vene filoloogia |
| Organisatsioonid | Puškini Instituut |
| Abikaasa | Andrei Krasnoglazov |
| Lapsed |
Triin Mangus Anett Mangus-Peterson |
| Vanemad |
Johannes Mangus Inna Mangus |
Inga Mangus (sündinud 28. veebruaril 1965 Tallinnas) on Eesti haridustegelane.
Mangus on mitme eesti ja vene keele õpiku autor. Kokku on ta avaldanud üle 40 õpiku. Samuti on ta vene keele ja kultuuri edendaja Eestis, olles olnud Puškini Instituudi direktor ja Tallinna Vene Keele Kooli juht.
Mangus kasvas üles Tallinnas eesti-vene segaperes. Ta omandas keskhariduse venekeelses Tallinna Humanitaargümnaasiumis, seejärel õppis Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas vene keele ja kirjanduse erialal. Manguse esimene õpik valmis diplomitöö lisana. Pärast õpingute lõpetamist 1988. aastal töötas ta kaks aastat vene keele metoodika kateedris, valmistas ette järgmist õpikut (koos TÜ professori Antidea Metsaga) ja töötas samal ajal Hugo Treffneri Gümnaasiumis vene keele õpetajana.
Seejärel läbis Mangus kolm aastat Moskvas Puškini instituudis aspirantuuri ja kirjutas Mark Vjatjutnevi juhendamisel valmis kandidaaditöö. Väitekirja teemaks olid kognitiivsed strateegiad ja stiilid võõrkeelte õppimise protsessis. Moskvas õppides kohtas ta oma tulevast abikaasat Andrei Krasnoglazovit. Lõputöö sai ta kaitstud 2001. aastal.
1994. aastal alustas Mangus Krasnoglazoviga elu Eestis. Ta jätkas õpikute avaldamist ja sai TEA kirjastuselt pakkumise vene keele õpikute sarja kirjutada, mille ta vastu võttis. Aastatel 2002–2008 andis kirjastus välja Manguse koostatud vene keele õpikud pealkirjaga "Vene keel: kiiresti ja edukalt!" ("Русский язык: быстро и весело!"), mis osutusid populaarseteks. 2015. aastal kasutas umbes 65% koolidest sarja õpikuid.
2002. aastal asus Mangus rajama Tallinna Vene Keele Kooli, mille sihiks oli tutvustada eestikeelses koolis õppivale noorele vene keelt ja kultuuri. Selle loomise ajendiks oli ta soov oma tütardele vene kultuuri ja keelt juurde õpetada. Ta oli kooli esimene direktriss. Lisaks rajas ta täiskasvanutele keelekoolituskeskuse ja oli ka Euroopa Keelte Kooli juht.
2003. aastal rajas Mangus koos oma abikaasaga Puškini instituudi, mida asusid koos juhtima. Mangusest sai instituudi direktor, Krasnoglazovist juhataja. 2026. aasta seisuga on instituut jätkuvalt Krasnoglazovi-Manguse pere käes, kuigi Mangus enam ametilt instituuti ei juhi. Instituudiga on nad korraldanud laste- ja õpetajatelaagreid Venemaal, korraldanud vene keele tunde, kultuuripäevi, konverentse ning muid üritusi ja autasustanud aktiivsemaid vene kultuuri eestvedajaid Eestis. Instituut on tihedalt koostööd teinud Venemaa saatkonnaga ja riigiasutustega ning vene kultuuri soosivate asutustega (nagu Vene Maailma fond). Nii Kapo kui ka Propastop on instituudi tegevust Venemaa mõjutustegevusena ära märkinud (Kapo puhul aastaraamatus) ja Manguse (koos tema abikaasaga) välja toonud kui ühe vene maailma võrgustiku võtmeisiku Eestis.
Pärast Puškini instituudi rajamist lõi Mangus vene keele õpetajate koondamiseks ka Eesti vene keele ja kirjanduse õppejõudude assotsiatsiooni. Ta jätkas ka õpikute väljaandmist. 2011. aastal valmistas ta esimese eesti koolis õppinud venekeelsele noorele suunatud vene keele õpiku. 2020. aastaks oli ta juba välja andnud üle 40 õpiku ja tema (Merge Simmuliga jagatud) ettevõte OÜ Kirjatark oli kasumlik.
Tema isa Johannes on pärit Valgast, Inga ema Innat kohta isa Moskvas õppides. Tema ema oli hariduselt vene filoloog, pedagoog ning eesti koolidele mõeldud vene keele ja kirjanduse õpikute autor.
Ta on Andrei Krasnoglazovi abikaasa ja kahe tütre (Triin ja Anett) ema. Mõlemad tütred õppisid eestikeelses koolis, aga õppisid vene keelt juurde Tallinna Vene Keele koolis.
Mangus on kirjeldanud Tartu Ülikooli emeriitprofessorit Antidea Metsat kui oma eeskuju, kelle soovitusel asus ta kirjutama õpikuid. Ta on öelnud, et naudib väga õpikute kirjutamist.
Mangus on korduvalt meedias rõhutanud, et vene keele oskus Eestis on halvenenud, seda nii eestlaste kui ka Eesti koolis õppinud venelaste seas. Eestlaste puhul on ta seda nimetanud mureks, sest tööturul oodatakse enamasti siiski noortelt ka vene keele oskust. Venekeelse noore puhul on Mangust häirinud, et Eesti koolides ei õpetata piisavalt vene kultuuri kohta ja seal õppivad vene emakeelega noored on nõrgema keeleoskusega ja ei tunne ära vene kultuurisümboleid.
{{uudiseviide}}: CS1 hooldus: sobimatu URL (link)