| Javier Solana | |
|---|---|
 Javier Solana (1999) | |
| Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja | |
|
Ametiaeg 18. oktoober 1999 – 1. detsember 2009 | |
| Eelnev | Jürgen Trumpf |
| Järgnev | Catherine Ashton |
| Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär | |
|
Ametiaeg 18. oktoober 1999 – 1. detsember 2009 | |
| Eelnev | Jürgen Trumpf |
| Järgnev | Pierre de Boissieu |
| 9. NATO peasekretär | |
|
Ametiaeg 5. detsember 1995 – 14. oktoober 1999 | |
| Eelnev | Willy Claes |
| Järgnev | George Robertson |
| Hispaania välisminister | |
|
Ametiaeg 16. juuni 1992 – 18. detsember 1995 | |
| Eelnev | Francisco Fernández Ordóñez |
| Järgnev | Carlos Westendorp |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Francisco Javier Solana de Madariaga |
| Sünnikoht |
14. juuli 1942  Madrid, Hispaania |
| Erakond | PSOE |
| Alma mater |
Madridi Complutense Ülikool Virginia Ülikool |
| Autogramm |
 |
.jpg)
Francisco Javier Solana de Madariaga (sündinud 14. juulil 1942 Madridis) on Hispaania poliitik ja diplomaat, NATO peasekretär aastatel 1995–1999.
Javier Solana oli 1999–2009 Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Liidu Nõukogu ja Lääne-Euroopa Liidu (WEU) peasekretär.
Solana sündis keemiaprofessori Luis Solana viiest lapsest kolmandana. Isa suri, kui Javier oli 19-aastane. Vanem vend Luis Solana oli vangis oma Franco-vastase poliitilise tegevuse tõttu, aga hiljem sai temast Hispaania telekommunikatsioonitööstuse juht ja trilateraalse komisjoni üks esimesi sotsialistist liikmeid.
Solana lõpetas katoliikliku keskkooli ja astus Madridi Complutense Ülikooli. Üliõpilasena karistati teda 1963. aastal selle eest, et ta organiseeris opositsioonimeelse foorumi Ülikooli Uuendamise Nädal. 1964 astus ta salaja Hispaania Sotsialistlikku Töölisparteisse, mille Franco oli 1939 keelustanud. Samal aastal lõpetas ta ülikooli ja jätkas enda täiendamist Suurbritannias. 1965 läks ta USA-sse, kus õppis mitmes ülikoolis kokku kuus aastat. Seal osales ta Vietnami sõja vastastes protestides ja sai Välisüliõpilaste Assotsiatsiooni presidendiks.
1971. aastal kaitses ta USA Virginia ülikoolis doktoritöö "Ülivoolava heeliumi lihtsa ergastatud spektri teooria: prootoni eluiga". Järgmisel aastal naasis ta Hispaaniasse ning sai Complutese Ülikoolis tahke keha füüsika lektoriks ja 1975. aastal professoriks. Temalt on ilmunud üle 30 teaduspublikatsiooni.
Kuni 1977. aastani töötas Javier Solana füüsikaprofessorina Complutense Ülikoolis. Seejärel valiti ta Sotsialistliku Töölispartei esindajana Hispaania parlamenti. Ta on olnud Hispaania kultuuriminister (1982–1988), haridusminister (1988–1992) ja välisminister (1992–1995). Ühtlasi oli ta 1985–1988 parlamendi spiiker. Enne Hispaania liitumist NATO-ga 1982 oli Solana NATO-ga liitumise äge vastane.
Aastatel 1995–1999 oli ta NATO peasekretär.
2009. aasta juulis teatas ta, et ei soovi pärast ametiaja lõppemist oktoobris Euroopa välispoliitikajuhi ametis jätkata.
Sõjakuritegudes süüdistatav Vojislav Šešelj kirjutas vangistuses temast paskvilli "Kurikael ja sõjakurjategija Javier Solana".