| Johan Berendes | |
|---|---|
| Surmaaeg | 1612 |
| Töökoht | Tallinna Toompea linnuse linnusepealik, Tallinna linnuse ja Tallinna linnuselääni asehaldur Tallinnas, Eestimaa maanõunik |
| Sugulased | Berendesid |
Johan Berendes vanem (ka Berndes; surnud 1612) oli Rootsi riigitegelane, Tallinna linnuse ja Tallinna linnuselääni asehaldur Tallinnas, Eestimaa Maanõukogu maanõunik, Eestimaa mõisnik.

Johan Berendes (rootsipäraselt Johan Jakobsson Berendes, Johan Berendes den äldre) sündis Jacob Johansson Berendesi ja Anna von der Lij pojana. 1554. aastal saabus ta Brandenburgist Rootsi ja temast sai kuningas Gustav I Vasa poegade hertsog Magnuse (1542–1595) ja hertsog Karli (1550–1611) õpetaja, ning 1571. aastal kuningas (1568–1592) Johan III (1537–1592) kuninglik sekretär.
Johan Berendes aadeldati 1574. aastal, ta oli 1574. aastast Tallinna Toompea linnuse linnusepealik.
Ta oli Rootsi Upplandi Strömsbergi ja Eestimaa Keila kihelkonna Voore mõisa ning Ambla kihelkonna Rägavere mõisa läänimõisnik.
1569. aastal panditi talle riigile antud laenu tagatiseks Harjumaa Keila kihelkonnas Ääsmäe piirkond ja Rahula küla, 9. augustil 1574 tõsteti ta aadliseisusse ja talle läänistati truu teenistuse eest Ääsmäe ja Rauke (Rahula mõis) päruseks.
1578. aastast oli ta Tallinna linnuse ja Tallinna linnuselääni asehaldur Tallinnas ning Eestimaa hertsogkonna Harju-Viru Eestimaa maanõunik Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumis.
Ta järglased introdutseeriti 1625. aastal Rootsi rüütelkonda vabahärrasuguvõsana nr 55 all ning oli

Johan Berendesi abikaasa oli Strömbergist pärit Christina Båår. Abielust sündisid[viide?]:
| Eelnev ... |
Tallinna asehaldur 1578 |
Järgnev ... |