Õppis Uuemõisas Läänemaa Õpetajate Seminaris, mille lõpetas 1928. aastal. Õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, politoloogiat ja arheoloogiat, lõpetas 1942. aastal filosoofiamagistrina, EYS Veljesto vilistlane. Asus tööle Tallinna Ajaloomuuseumi raamatukoguhoidjana, hiljem osakonnajuhatajana. Ta töötas seal kuni põgenemiseni Rootsi sõja lõpus septembris 1944.
Hiiumaa kroonumõisate ülerahvastuse probleemist 1740-ndail aastail. Ajalooline Ajakiri, Tartu, 1941
Om saltsjuderi i Estland under svenska tiden. I Svio-Estonica IX, Lund, 1949.
De svenska dagöböndernas kamp för sina fri - och rättigheter 1662-1685 (Rootsi igapäevane talupoegade võitlus oma vabaduse ja õiguste eest 1662-1685). Svio-Estonica X, Lund, 1951.
En nyfunnen privilegiebekräftelse för dagösvenskarna från år 1572 (Dagö rootslaste uus privileegikinnitus aastast 1572). Svio-Estonica XIV, Lund, 1958.
Estnische Bauern als Krieger während der Kämpfe in Livland 1558-1611. Annales Societatis Litterarum Estonicae IV, Stockholm, 1966.
Die Musterregister der estländischen Adelsfahne von 1584 und 1586. Annales Societatis Litterarum Estonicae V,Stockholm, 1970.
Die Musterregister der estländischen Adelsfahne 1584 u. 1586 (Fortsetzung). Annales Societatis Litterarum Estonicae VI, Stockholm, 1975.
Om de estländska kamerala kopieböckerna från 1600-talets första hälft i svenska samlingar (Eesti 17. sajandi esimese poole kaamerakoopiaraamatutest Rootsi kogudes). Meddelanden från Svenska Riksarkivet för åren 1978-1979, Stockholm, 1982.
Eesti sõna mõrtsukas sõjaajaloolisest algupärast / Über den kriegsgeschichtlichen Ursprung des estnischen Wortes mõrtsukas! Annales Societatis Litterarum Estonicae X, Stockholm, 1988.