 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Juhan Tuldava (sünninimi Arthur Johan Haman, perekonnanimi pärast eestistamist 29. septembril 1936 Tuldava, eesnimi muudetud 10. oktoobril 1936; 23. august 1922 Tartu – 17. märts 2003 Tallinn) oli eesti keeleteadlane ja Nõukogude spioon. Ta oli Eesti Vabariigi diplomaadi Artur Tuldava poeg.
Ta käis Tallinna, Stockholmi ja Kopenhaageni koolides (lõpetas aastal 1941 Jakob Westholmi Gümnaasiumi lennu baasil Tallinna 7. Keskkooli.) 1941. aastal küüditati koos diplomaadist isa ja perega Siberisse, asus Kirovi oblastis.
1948. aastal lõpetas ta Kirovi Pedagoogilise Instituudi inglise keele ja kirjanduse erialal. Alustas koostööd NSV Liidu riikliku julgeolekuga. Saabus Eestisse tagasi 1949. aastal, oli aastatel 1949–1952 inglise ja vene keele õpetaja Tallinna keskkoolides. 1952–1955 elas Riias, kus läbis koolituse luuretööks. Saadeti ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeolekukomitee poolt üle piiri Soome, kust sai perekonnatuttavate ja isa sõprade abiga üle järgmise riigipiiri Rootsi.
1957. aastal lõpetas ta Stockholmi Ülikooli indoeuroopa võrdleva keeleteaduse ning germaani ja slaavi keelte alal. Aastatel 1957–1963 oli ta Stockholmi Ülikooli aspirant ja õppejõud. 1960. aastal sai ta Rootsis litsentsiaadikraadi uurimusega läti keele definiitsuskategooriast. Rootsis elades astus Eesti Üliõpilaste Seltsi.
1964. aastal asus ta tööle õppejõuna Tartu Riiklikus Ülikoolis. 1965. aastal atesteeriti ta Rootsis saadud litsentsiaadikraadi alusel NSV Liidu teaduste kandidaadiks. 1970. aastal sai ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna kateedrijuhatajaks.
1973. aastal astus ta NLKP-sse.
Elas Tartus.
MGB ja KGB poolt anti talle agendinimed Voronin ja Skvortsov. Samuti kasutas ta nimesid Arthur-Johan Haman, Artur-Juhan Haman, Juhan Tuldava, Arthur Tuldava, Janis Jugans, Arthur Haman, Arturo (hüüdnimi Rootsis), Hanns Quecke (varjunimi Eesti NSV ajakirjanduses).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)