 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Juhan Vilms (22. september 1893 Kabala vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 22. veebruar 1952 Buenos Aires) oli eesti arst ja eugeenik.
| Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Juhan Vilms (22. september 1893 Kabala vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 22. veebruar 1952 Buenos Aires) oli eesti arst ja eugeenik.
Juhan Vilms lõpetas Tartu Reaalkooli. Ta õppis aastatel 1914–1917 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid lõpetas 1919. aastal Tomski Ülikooli (Tomskisse oli ta evakueerunud Esimese maailmasõja eest). Ta kaitses 1923. aastal Tartu Ülikoolis eksternina väitekirja "Kõhreglükogeeni püsivusest mõnesuguste glükogeeni vähendavate tegurite puhul" ja sai meditsiinidoktori kraadi. Juhan Vilms oli Üliõpilaste Selts Raimla vilistlaskogu asutajaliige (1922 II semester).
Vilms liitus Siberis Tšehhoslovakkia korpusega ja naasis hiljem kodumaale Vladivostoki kaudu. Aastatel 1920–1924 oli ta Tartu Ülikooli patoloogia instituudi assistent. Ta valmistus ülikooli kehalise kasvatuse teooria professuuriks, kuid sellest kohast ta siiski loobus ning asus 1926. aastal praktiseeriva naha- ja suguhaiguste arstina Tallinna. Aastatel 1940–1943 töötas ta Tallinna Tehnikaülikoolis tööstuse tervishoiu lektorina.
Vilms oli Riigikogu IV koosseisu liige. Ta kuulus Tööerakonda, kuid astus sealt 1930. aastal välja põhjendusega, et erakonna juht Otto Strandman ei viinud riigivanemana ellu Tööerakonna põhimõtteid. Ta oli 1930. aastal üks ühingu Radikaal asutajaid. 1931. aastal asutas Vilms koos oma toetajatega erakonna Rahvuslik Töökoondus.
Aastatel 1930–1932 oli ta Tallinna linnavolikogu liige.
Alates 1922. aastast oli Vilms karskusliidu liige ja aastatel 1925–1926 selle juhatuse esimees.
Ta põgenes 1943. aastal Soome, sealt 1944. aastal Rootsi ja elas hiljem Argentinas, kus ta 1952. aastal suri.
Tema vanem vend oli Jüri Vilms.