| See artikkel on kohast Saaremaal Pihtla vallas; koha kohta Bulgaarias vaata artiklit Kajlǎka. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
| Kailuka | |
|---|---|
|
| |
|
Pindala: 7,8 km² (2020) | |
|
Elanikke: 58 (31.12.2021) | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 2538 | |
| Koordinaadid: 58° 15′ N, 22° 42′ E | |
![]() |
Kailuka on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas Vätta poolsaare idarannikul. Küla kuulus kunagi Püha kihelkonda.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Pihtla valda.
Nõukogude ajal kuulus Kailuka küla Pihtla külanõukogusse.
Kailuka ümbruses on suured kadastikud (Kailuka nõmm).
Aastal 1970 oli elanike arv 112.
2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kailukas 2000. aasta 31. märtsi seisuga 75 inimest, sealhulgas 35 meest ja 40 naist. Alalisi elanikke oli 74 (35 meest ja 39 naist). Eestlasi oli alaliste elanike seas 73 (35 meest ja 38 naist).
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kailukas 2011. aasta 31. detsembri seisuga 64 inimest, sealhulgas 34 meest ja 30 naist. Nendest 62 olid eestlased.
2021. aasta rahvaloenduse järgi oli Kailuka elanikkond 2021. aasta 31. detsembri seisuga 58 inimest, nendest 33 meest ja 26 naist.
Kailukas on ka suvilaid.
Kailukal tegutsevad haljastusfirma Rassiaru OÜ ja kalandusettevõte Kärsa Rand OÜ.
Nõukogude ajal oli Kailuka Sandla sovhoosi maa-alal. Külas oli Vätta kalasadam ja kalavastuvõtupunkt, mis kuulusid Kingissepa kalakombinaadile.
Kailuka küla läbib Kuressaare–Vätta bussiliin (nr 483).
Küla on esmamainitud rootslaste külana (Kauszkulle) 1520. aastal.
Taani aja algul kuulus Kailuka küla Vätta maavakusesse.
Endises meiereihoones töötas kuni 2001. aastani Kailuka Algkool.
Kailuka külas on arheoloogiamälestiseks tunnistatud kalmistu Vareseranna kabel.
Jaan Kaplinski mainib Kailuka küla luuletuses "***Kuusikut Sa mäletad" luulekogus "Valge joon Võrumaa kohale".
Külas on raamatukogu.
Kailuka külast on pärit Tarmo Kõuts.