Keeletoimetaja on toimetaja, kes kontrollib ja toimetab teksti keeleliselt, parandades õigekirja, sõnastust, lausestust ja stilistikat ning tagades koostöös autori või tõlkijaga ühtlase ja selge termini- ja keelekasutuse.
Väiksemates toimetustes võib keeletoimetaja ülesannete hulka kuuluda ka sisuline toimetamine ja faktide kontrollimine (nagu on tavaline Eestis), suuremates on eraldatud üldist head keelekasutust jälgiva keeletoimetaja ja üksnes õigekirjaeksimustele keskenduva korrektori funktsioonid. Mõnes ajakirjandusväljaandes on liidetud ka keeletoimetaja ja küljendaja ametikohad.
Traditsiooniliselt töötavad keeletoimetajad ajakirjanduses, (raamatu)kirjastustes, tõlkebüroodes, riigiasutustes, Euroopa Liidu institutsioonides, uuemal ajal ka veebiportaalides. Kõigis neis on keeletoimetaja tööl teatud omapärad, mis on seotud nii töökorraldusega (päevalehe igaõhtused trükitähtajad, pikad ja aeganõudvad raamatutekstid) kui ka sisuga (töö erialaajakirjas eeldab vähemalt põhiteadmisi konkreetsest valdkonnast, tõlketekstide keeletoimetajad peavad üldjuhul valdama tõlke algupärandi keelt). Samuti nõustab keeletoimetaja kolleege keeleküsimustes.
2008. aastal ilmunud raamatus "Talurahva keelest riigikeeleks" kirjeldab Raimo Raag (tsiteerides osalt Lembit Abo raamatut "Käsikiri ja korrektuur", 1966 ja 1975) sedaviisi: "Keeletoimetaja on isik, kelle ülesanne on viia käsikirja keel vastavusse normikeeles kehtivate nõuetega. Selleks parandab ta käsikirja grammatilised vead ja sõnajärjestust, kõrvaldab parasiitsõnad, trafaretseid ja paberlikke väljendeid ja muid stiilihalbusi, kontrollib, et laused oleksid omavahel loogiliselt seotud, ja muudab vajaduse korral sõnastust selgemaks, täpsemaks ja ladusamaks."
Keeletoimetaja elukutse alguseks Eestis loetakse 29. novembrit 1929, mil Akadeemiline Emakeele Selts saatis kõikidele Eesti ajalehtedele üleskutse, "et nad ajalehekeele ühtlustamiseks korraldaksid keelelist eelkorrektuuri".
Eestis õpetatakse keeletoimetajaid Tartu Ülikoolis keeleteaduse magistriõppes valikainete moodulina ja Tallinna Ülikoolis 2002. aastast bakalaureuseõppes referent-toimetaja erialal ja 2004. aastast magistriõppes.
Eesti keeletoimetajaid ühendab kutseorganisatsioonina 2012. aastal loodud Eesti Keeletoimetajate Liit, kes on ka keeletoimetaja kutse andja.
Eesti üks tuntumaid keeletoimetajaid oli pikka aega ajalehtedes Edasi ja Postimees töötanud Helju Vals, kes kirjutas ka arvukalt artikleid õigekeelsuse teemal.