Postimees

Postimees
Tüüp päevaleht
Omanik AS Postimees Grupp
Väljaandja AS Postimees Grupp
Peatoimetaja Anvar Samost
Arvamustoimetaja Mart Raudsaar
Sporditoimetaja Ott Järvela
Kujunduse toimetaja Kaido Kelp
Asutatud 1857
Keel eesti keel (osa vene keeles 2005–2016)
Toimetus Tallinn
Sõsarajalehed Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Järva Teataja, Sakala, Valgamaalane, Virumaa Teataja
ISSN 1406-0981
"Edasi" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit Edasi (täpsustus).

Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht. See on 1857. aastal ilmuma hakanud ajalehe Perno Postimees järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. Leht ilmub viis korda nädalas: teisipäevast laupäevani. Aastatel 1991–2022 ilmus leht kuus korda nädalas (esmaspäevast laupäevani).

Postimehe tiraaži viimased avalikud andmed on aastast 2021, kui see oli ligikaudu 32 800 eksemplari. Nädalavahetustel ilmuvad Postimehe vahel ka Postimehe ajakiri Arter ning kultuurilisa Arvamus ja Kultuur. Argipäeviti ilmub Postimehe vahel Eesti suurim maakonnaleht Tartu Postimees, mida levitatakse Tartu- ja Jõgevamaal ning Otepääl. Lisaks ilmub igal neljapäeval Postimehe vahel Eesti suurima tiraažiga maaelu kajastav väljaanne Maa Elu.

Postimehe väljaandja ASi Postimees Grupp ainuomanik oli AS Eesti Meedia, mis kuulus aastatel 1998–2013 Norra kontsernile Schibsted, 2013. aastast aga Eesti kapitalil põhinevale UP Invest OÜ-le, mille kaudu sai AS Postimees Grupi suuromanikuks ettevõtja Margus Linnamäe. 2017. aasta aprillis ühendas AS Eesti Meedia endaga mitu tütarettevõtet, sealhulgas ASi Postimees Grupp. 2019. aasta veebruaris nimetati AS Eesti Meedia ümber ASiks Postimees Grupp, selle emaettevõtteks sai uus valdusühing Media Investments & Holding OÜ.

7. novembrist 2005 kuni 29. septembrini 2016 ilmus Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustasid eestikeelse lehe artiklite tõlked ja teine pool oli originaalmaterjal. Leht ilmus kaks korda nädalas (teisipäeval ja neljapäeval). 2014. aasta veebruaris liitis Postimees oma venekeelsete väljaannete (venekeelse Postimehe, nädalalehe Den za Dnjom ja venekeelse veebiväljaande) toimetused üheks tervikuks. 2016. aasta oktoobrist lõpetas Postimees Grupp paberil ilmuvate venekeelsete ajalehtede Postimees ja Den za Dnjom väljaandmise ning hakkas keskenduma portaalide rus.postimees.ee, limon.ee ja krasotka.ee arendamisele.[viide?]

Ajalehe toimetus asub alates 1998. aasta kevadest Maakri tänaval Tallinnas ja ajalehe Tartu Postimees toimetus Tartus Ülikooli tänaval. Varem oli Postimees Eesti suurtest päevalehtedest ainus, mille toimetus paiknes traditsiooniliselt Tartus. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas.

Postimehe peadirektor on olnud Toomas Issak ja aastatel 1998–2012 oli selleks Erik Roose.[viide?]

2013. aastal müüs Schibsted oma Eesti meediaäri, sealhulgas Postimehe ja trükikoja Kroonpress, Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana suurettevõtja Margus Linnamäe. Ostutehingu tulemusel olid 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Grupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OÜ ja 50% ulatuses UP Invest OÜ. 2015. aastal müüs Eesti Meedia juhtkond (Mart Kadastik, Meelis Luht, Andres Kull ja Toomas Issak) oma osaluse Eesti Meedias Margus Linnamäele kuuluvale ettevõttele UP Invest.

Ajalugu

Perno Postimees ehk Näddalileht, esmanumbris (vkj 5./17. juuni 1857) ilmunud essimenne terretaminne: "Terre, armas Eesti rahwas!"

Perno Postimees

Ajalehte "Postimees" lugev mees, Oskar Hoffmanni õlimaal (1902)

Postimeest loetakse kõige vanemaks järjepidevalt ilmunud Eesti ajaleheks. Nädalaleht ilmus esimest korda 5./17. juunil 1857 nime Perno Postimees all Johann Voldemar Jannseni juhatusel.[viide?]

Postimehest ja selle ajaloost on ilmunud mitu väljaannet. Postimehe 50. aastapäeva puhul anti välja ajalehe senist ajalugu puudutav raamat "Postimees 1857–1907", mis trükiti Postimehe tollases trükikojas Tartus 1909. aastal. Raamatust võib leida ajale omase kirjaviisiga järgmised read: "Ajalehe 50. aastane jubileum on tähelepanemiseväärt sündmus, iseäranis meie rahwa seas, kus see leht alguses ainsaks keskkohaks oli, mille ümber rahva hariduslised ja kulturalised püüded arenema ja kosuma hakkasivad. "Postimehe" ajalugu kirjutada, tähendab siis meie tervet uuemat iseseisvat edenemislugu puudutada."

Perno Postimees pidi algul hakkama saama poliitiliselt kitsastes oludes ning algusaastatel oli lehe sisu õpetliku iseloomuga. Alles hiljem ja järk-järgult hakkas ajaleht avaldama ka iseseisvaid poliitilisi artikleid. Kuna lehe asutaja Johann Voldemar Jannsen ise oli vaga ristiinimene ja koolimees, oli toonane leht alati vaimulikust õhust kantud ning edastas enamjaolt uudised, mis puudutasid haridust. Esimene ilmunud lehenumber oli kaheveeruline ja kaheksa lehekülge pikk ning koos sellega ilmus ka kaheleheküljeline lisaleht.

Postimees

1864. aastal kolis Jannsen Tartusse ning hakkas andma välja uut ajalehte Eesti Postimees; Perno Postimees jätkas ilmumist kohaliku tähtsusega lehena, mille populaarsus kiiresti vähenes. 1884. aastal ostis ühiskonnategelane Karl August Hermann Pärnu lehe ära ja hakkas seda välja andma Tartus nime all Postimees. Sel ajal ei olnud iseseisvast poliitikaajamisest ajalehtede juures juttugi. Kodumaast ja isamaa-armastusest sai vaid üldiste kõnekäändudega kõnelda, mida Hermann ka rohkesti tegi. Mõne aastaga õnnestus tal maa ainuke eestikeelne päevaleht muuta edukaks väljaandeks. 1891. aastal sai Postimehest esimene eestikeelne päevaleht.

1896. aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed Tartu haritlased. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai Postimehest tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber selliseid võimekaid kultuuritegelasi nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Jaan Tõnisson oli ajalehe peatoimetaja ka iseseisvas Eesti Vabariigis.[viide?]

Tartu kesklinnas asuv Postimehe maja, milles kuni aastani 2016 töötas Postimehe toimetus

Aastatel 1905–1917 oli ajaleht Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna ja aastatel 1932–1935 Rahvusliku Keskerakonna häälekandja. Ajalehe toimetus ja trükikoda asus Tartus, Rüütli tänav 9. Üldpoliitilistes küsimustes oli Postimees mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Moodsatesse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse töölisliikumisse suhtus ajaleht tõrjuvalt. Kirjandusküsimustes jäi leht konservatiivseks.[viide?]

1933. aastaks oli kogunenud Postimehe kirjastusühisusel aastate jooksul võlgu: linna elektrijaamale üle 5000 krooni ja gaasivabrikule 5522 krooni, mis oli tekkinud peatoimetaja Jaan Tõnissoni erakonnakaaslaste Tartu linnavalitsusse kuulumise ajal.

Ajalehel olid lisad: satiirilisa Sädemed (1905–1934), Lasteleht (1901–1940), Tervis (1903–1931) ja Elu (1905–1917).[viide?] Nõukogude okupatsioonivõim natsionaliseeris Postimehe nagu teisedki ettevõtted ja selle viimane väljaanne ilmus 27. septembril 1940. Lehe asendas väljaanne Tartu Kommunist. Ajaleht jätkas ilmumist nime all Postimees alates 13. juulist 1941, kolm päeva pärast seda, kui eestlaste relvaüksustel oli õnnestunud vabastada Nõukogude okupantidest kogu Emajõest lõuna poole jääv osa Tartu linnast. Ajalehte väljastamine käis esimestel päevadel keset lahingutegevust lähenevate Saksa vägede ja taanduvate Nõukogude vägede vahel. Postimehe taastamine sai alguse 11. juulil 1941, kui Jaan Kitzbergi kutsel Karl August Hindrey, Arno Raag, August Oinas, Arnold Pearand ja Viktor Männiste saabusid Ülikooli tänava toimetusse.

Edasi

Pärast Teist maailmasõda, Nõukogude okupatsiooni ajal 1. maist 1948 kuni 1990. aastani[viide?] kandis ajaleht nime Edasi ja oli formaalselt nii NLKP kohaliku EKP Tartu Linnakomitee ja Tartu EKP Tartu Rajoonikomitee kui ka kohaliku Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Tartu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja.

Postimees

Ajalehe nimi Postimees taastati 1991. aastal. Samal aastal erastasid ajalehe selle töötajad. Hiljem kaasati investorina Postimehe endise peatoimetaja Jaan Tõnissoni järeltulija, Šveitsis elav ärimees Heldur Tõnisson. Ajapikku lehe ainuomanikuks saanud Tõnisson müüs selle Norra meediakontsernile Schibsted.

Postimehe endine kontorihoone Tallinnas

1998. aasta kevadel viidi Postimehe toimetus Tartust Tallinna, ajaloolisse majja Tartus Gildi tänaval jäi vaid lisalehe Tartu Postimees toimetus. Kolimisega vahetus ka peatoimetaja. Tollal konkureeris Postimees peamiselt Eesti Päevalehega, hiljem on Postimehe põhikonkurendid olnud leheturul Õhtuleht ja veebiportaalidest Delfi.[viide?]

2013. aastal müüs Schibsted oma Eesti meediaäri, sealhulgas Postimehe ja trükikoja Kroonpress, Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana suurettevõtja Margus Linnamäe. Ostutehingu tulemusel olid 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Groupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OÜ ja 50% ulatuses UPInvest OÜ, juhatuse esimees oli Mart Kadastik.[viide?] 2015. aastal müüs Eesti Meedia juhtkond oma osaluse Linnamäele kuuluvale ettevõttele UPInvest.[viide?]

Lugejate arv

2016. aasta IV kvartali seisuga oli eestikeelse Postimehe paberväljaandel 176 400 lugejat, mis tegi Postimehest kõige loetuma Eesti ajalehe. Keskmine tiraaž novembris 2016 oli 56 200. Tartu Postimeest luges iga päev 39 800 inimest, keskmine tiraaž 17 200. 2016. aasta juuni seisuga jõudis Postimees veebi kaudu 324 995 lugejani kuus ning 189 424 lugejat jälgis Postimeest mobiili vahendusel.

Igal neljapäeval ilmub Postimehe vahel Eesti suurima tiraažiga maaelu kajastav väljaanne Maa Elu.[viide?]

Aprillis 2019 oli Postimehe tiraaž 39 600 eksemplari.

Veebiväljaanded

Postimees võimaldab oma veebiväljaannetes osale uudistele tasuta juurdepääsu. Postimees Plussi lood on tasulised ja nende lugemiseks tuleb endale teha konto. Uudiseid saab ka kommenteerida. Alates 31. jaanuarist 2016 kaotas Postimees oma kommentaariumis anonüümse kommenteerimise võimaluse.

Postimehe veebiväljaanded on 2017. aasta seisuga järgmised: Postimees (postimees.ee), Tartu Postimees (tartu.postimees.ee), Arvamus (arvamus.postimees.ee), Majandus (majandus24.postimees.ee), Maailm (maailm.postimees.ee), Atlas (atlas.postimees.ee), Kultuur (kultuur.postimees.ee), Sport (sport.postimees.ee), Tervis (tervis.postimees.ee), Tarbija (tarbija24.postimees.ee), Sõbranna (sobranna.postimees.ee), Ilm (ilmajaam.ee), Elu24 (elu24.ee), Tallinncity (tallinncity.postimees.ee), Setomaa (setomaa.postimees.ee), Tehnika (tehnika.postimees.ee), Maa Elu (maaelu.postimees.ee), Ratsutamine (ratsutamine.postimees.ee), Kodustiil (kodustiil.postimees.ee), Reisile (reisile.postimees.ee), rus.postimees.ee, krasotka.postimees.ee, limon.postimees.ee.

2016. aasta mais külastas tööpäeviti portaali elu24.ee 73 000 inimest, portaali e24.ee sama seisuga 64 000 inimest ning venekeelsetel portaalidel on tööpäevas keskmiselt 27 000 lugejat. Need andmed võivad siiski päeviti tugevalt erineda.[viide?]

Koostööpartnerid ja -projektid

Alates 1997. aastast valib ajalehe toimetus igal aastal Postimehe aasta inimese. Postimees on olnud partner ERKI Moeshow’le, Tallinn Fashion Weekile, Pimedate Ööde Filmifestivalile (PÖFF), Tallinn Music Weekile, Eesti Laulule ja Maamessile. Postimees on teinud koostööd heategevus- ja kultuuriorganisatsioonidega ning osalenud projektides "Edukad toetavad lastekodulapsi", "Edukad toetavad puudustkannatavaid lapsi" jt.[viide?]

Auhinnad

Võidetud

  • Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch võitis 2010. aasta uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia.
  • European Newspaper Award – võidud erikategooriates
  • Venekeelsele sihtrühmale suunatud veebiportaali limon.ee sissetöötamiskampaania "Paparazzo" eest võitis Postimees 2012. aastal Pronksmuna.
  • Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits pälvis 2005. aastal parima arvamusloo auhinna ja jagas esimest kohta olemusloo kategoorias. Mõlemad lood kirjutas ta Eesti naiste suusatamise teemal.
  • Koosmeele auhind 2016[viide?]

Välja antavad

  • Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese.[viide?]
  • Kultuurivedur on ajalehe Postimees auhind ja aunimetus, mida antakse välja kord aastas eelmise aasta eest. Auhind on vedurist ja vagunist koosneva rongi kujuline ning seda on välja antud 2005. aastast.[viide?]
  • Postimees korraldab aastast 2000 arvamusliidrite lõunat, kus arutatakse päevakajalisi ja olulisi küsimusi. Ürituse raames kuulutatakse välja ka aasta arvamusliidri tiitel.[viide?]

Lisalehed

AK

AK: Arvamus, Kultuur on ajalehe Postimees kultuurilisa, mis ilmub laupäeviti alates 2007. aasta algusest.

Lisalehe toimetust juhatas aastal 2013 Neeme Korv, toimetusse kuulusid Sigrid Kõiv, Urve Eslas, Marti Aavik, Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala ja Rein Veidemann.

Arter

Arter on ajalehe Postimees nädalalõpu lisaleht. Arter ilmub laupäevase lehe vahel.

Alates 2008. aasta 17. jaanuarist ilmub leht parendatud ajalehepaberil, varem trükiti seda kriitpaberile.

Trinokkel

Trinokkel on alates 2025. aastast ilmuv iseseisev lisaleht.

Postimehe veebiportaalid

Ehkki vaidlustes ajakirjanduse kvaliteedi ning valge ja kollase ajakirjanduse eristamise üle on kohati rõhutatud Postimehe portaalide iseseisvust ning vajadust eristada neid paberlehest, kattub suur osa veebiportaalide sisust Postimehe paberväljaannete sisuga. Portaalidel on siiski oma toimetajad, kujundus ja üldjuhul ka logod.[viide?]

Lisaks portaalidele olid Postimehe veebilehe päisest 2016. aastal lingitud samale kontsernile kuuluvad meediakanalid Soov, KV.EE, osta.ee, metsaoksjon.ee, Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja, Valgamaalane, Reporter, Kanal 2, Kuku, Elmar ja MyHits.

Kuna veebiportaalide nimesid ja suhteid on kerge muuta (rubriik vs. portaal, ühe portaali rubriikide eri aadressid jne), kajastab järgmine loetelu olukorda 2021. aasta kevadel ja võib kergesti aeguda.

Aprillis 2016 anti välja täielikult uuendatud Postimehe äpp ja mobiiliversioon.[viide?]

Maakonnalehed

2015. aasta lõpus ühinesid Postimees ja Ühinenud Ajalehed ASiks Postimees Grupp. Seega koondusid ühte ettevõttesse Postimehe eri väljaanded (paberväljaanded ja portaalid) ning varem nime all Ühinenud Ajalehed tegutsenud väljaanded Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane. 2017. aasta aprillis liitis ASi Postimees Grupp endaga selle emaettevõte Eesti Meedia, mille alla kuuluvad nüüd ka kontserni maakonnalehed.[viide?]

Kõik maakonnalehed on oma maakondade juhtivad väljaanded. Postimehe veebilehe avalehelt on lingitud rubriikidena ka maakonnalehed Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane. Maakonnalehed on iseseisvad väljaanded, mis ilmuvad ka paberil, nende veebilehtede sisu kattub suuremalt jaolt paberlehtede sisuga. 2016. aasta juunis olid Postimehe kodulehel rubriikidena esitatud Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane.[viide?]

Süüdistused poliitilises kallutatuses

Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud Eesti Reformierakonna poliitiliseks häälekandjaks. 2005. aastal kirjutasid selleteemalise ühispöördumise kõik ülejäänud parlamendierakonnad (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja IRL). 2013. aastal peeti Postimeest poliitiliselt iseseisvaks.[viide?] 2014. aastal ilmus taas hinnanguid, mille järgi Postimees oli Reformierakonda toetav.[viide?] 2019. aasta alguses kerkis ajakirjanduses taas esile Postimehe sõltumatuse küsimus, kui Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar lahkus ametist, et kandideerida riigikokku Eesti 200 nimekirjas. Sellele järgnes peagi hulk kriitilisi artikleid teistes väljaannetes, kus algul Postimehe valimiskompassi puudutavalt, hiljem aga ka laiemalt leiti, et Postimees kaldub toetama konservatiivseid rahvuslikke erakondi Isamaad ja EKREt, seostades seda uue omaniku, korduvalt Isamaad toetanud Margus Linnamäe mõjuga toimetusele. Postimees, Isamaa, EKRE, MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja Turu-uuringute AS vaidlustasid kriitika.

Omanikud ja (pea)toimetajad

Viited

  1. 1 2 https://meedialiit.ee/statistika/statistika-2021/
  2. ↑ http://maaelu.postimees.ee/
  3. 1 2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2016. Vaadatud 30. juunil 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. ↑ Eesti Meedia ühendas endaga seitse tütarfirmat, ERR, 3. aprill 2017.
  5. ↑ Eesti Meediast sai Postimees Grupp, ERR, 8. veebruar 2019.
  6. 1 2 Marko Mihkelson "Rünnakuoht on suur. Toimetajad, kaitsemüürile!" Postimees, 25.01.2014
  7. ↑ "Postimees 1857–1907: 50-aastase kestuse mälestuseks" (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein, "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg, "Postimehe" kaastöölised). Postimees, Tartu 1909
  8. ↑ Ene Puusemp, Postimeest on välja antud siin- ja sealpool Emajõge, Postimees, 25. november 2016
  9. ↑ Korruptsioon Tartu linnavalitsuses. Vaba Sõna, 31. detsember 1933, nr 67, lk 5.
  10. ↑ Keskerakondlaste ja härrassotside ühiskorruptsioon Tartu linnavalitsuses. Võitlus, 2. jaanuar 1934, nr 1, lk 3.
  11. ↑ http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s155183&nid=57036
  12. 1 2 http://tartu.postimees.ee/3763069/taena-75-aastat-tagasi-rindelinnas-tartus-hakkas-taas-ilmuma-postimees
  13. ↑ http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s253684&nid=82563
  14. ↑ Mart Kadastik "Kõige raskem oli öelda heale kolleegile, et ta peab ametist lahkuma" Director, aprill 2007
  15. ↑ Dannar Leitmaa "Kadastik päästab oma meediamaailma" Eesti Ekspress, 22. august 2013, lk 18–21
  16. 1 2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2010. Vaadatud 7. oktoobril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  17. ↑ Postimehe tiraaž langes esmakordselt alla 40 000, ERR
  18. ↑ http://reporter.postimees.ee/3560911/postimees-loi-kommentaariumis-korra-majja
  19. ↑ Uuriva ajakirjanduse auhinna võitis Tuuli Koch Postimehest Eesti Päevaleht, 1. märts 2011
  20. ↑ http://www.newspaperaward.org
  21. ↑ Postimees sai pronksmuna[alaline kõdulink] 18. mai 2012
  22. ↑ Ajalehtede Liit andis välja pressipreemiad EALL
  23. ↑ "Arter uuenes". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuni 2016. Vaadatud 29. augustil 2019.
  24. ↑ Kadri Must, Lea Kiivit, Aimar Altosaar, Rein Org, Ott Lumi "Avalik kiri Schibsted Grupi juhatusele" Eesti Päevaleht, 15.02.2005 (vaadatud 08. oktoobril 2011)
  25. ↑ Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar kavatseb liituda Eesti 200-ga ning kandideerida riigikogu valimistel, Delfi, 14. jaanuar 2019.
  26. ↑ Holger Roonemaa, Lauri Hussar: möönan, et otsus Postimehest lahkuda tuli liiga hilja, Postimees, 14. jaanuar 2019.
  27. ↑ Aivar Pau Ega me lollid pole Postimees, 15. jaanuar 2019.
  28. ↑ Juhtkiri: Postimees jääb Postimeheks, Postimees, 14. jaanuar 2019.
  29. ↑ Agaate Antson, Eesti Ajalehtede Liidu juht: ma ausalt ei näe, mida Lauri Hussar võidab, Postimees, 14. jaanuar 2019.
  30. ↑ Mitmed erakonnad süüdistavad Postimehe valimiskompassi kallutatuses, ERR, 23. jaanuar 2019.
  31. ↑ Mai Beilmann, Sotsioloogide liidu juht Postimehe kallutatusest: läbi "õigete" küsimuste tulevad ka "õiged" vastused, EPL, 5. veebruar 2019.
  32. ↑ Margus Ott,Teaduspesu, Sirp, 25. jaanuar 2019.
  33. ↑ Silvia Urgas, Kompassiga eksinult metsas, Lääne Elu, 27. jaanuar 2019.
  34. ↑ Loe kirja, mille saatsid riigikogusse pürgijatele Postimees ja Ühiskonnauuringute instituut[alaline kõdulink] Delfi, 23. jaanuar 2019.
  35. ↑ Vahur Koorits, Margus Linnamäe teeb toimetuse arvamusest üle sõites Postimehest konservatiivse maailmavaate lipulaeva, Delfi, 5. veebruar 2019.
  36. ↑ Meelis Mandel, Margus Linnamäe tuli kapist välja, Äripäev, 23. jaanuar 2019.
  37. ↑ Aarne Seppel, Kui maailmavaade sattub kõverpeeglisse, Postimees, 23. jaanuar 2019.
  38. ↑ Vahur Koorits, Isamaa ja EKRE: ärge kartke Postimehe valimismootorit!, Delfi, 23. jaanuar 2019.
  39. ↑ Peeter Espak, Ärge alluge ideoloogilistele ähvardustele, Postimees, 30. jaanuar 2019.
  40. ↑ "Postimehe peatoimetaja Raudsaar lahkus päevapealt ametist. Ettevõtte juht: minek oli vabatahtlik", Delfi, 3. juuni 2021. Vaadatud 3. juunil 2021.

Kirjandus

Välislingid