Tallinna komandandimaja

Tallinna komandandimaja, 2003

Tallinna komandandimaja (ehk Toompea komandandi maja) on Tallinnas aadressil Toompea 1 asuv barokkstiilis hoone.

Hoones asuvad Eesti vabariigi riigi valimisteenistus, Vabariigi Valimiskomisjon ja Erakondade rahastamise järelevalve komisjon.

Vaata ka: Komandandi aed

Ajalugu

Toompea loss, Toomvärav, Komandandimaja ja Toomvärava sild. 19, sajandi esimesel poolel. Carl Friedrich Christian Buddeus

Hoone ajalugu ulatub umbes 1690. aastasse, mil see ehitati Tallinna ülemkomandandi elamuks. Kinnistu Toompea 1 kohal omandas arvatavalt 1660. aastatel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa suurtükiväe ülem ja kindralkortermeister Jakob Staël von Holstein, kelle ametiülesannete hulka kuulus ka kindlustuste ehitamine (sealhulgas ka Tallinna Wismari raveliini ja Tallinna muldkindlustusvööndi jne tugevdamine). 1673. aastast nimetati ta Eestimaa maanõunikuks ja sama aasta 15. septembril määrati ta Rootsi asehalduriks Tallinnas. Hoone asukoht on näidatud 1686. aasta Tallinna linna plaanil koos äsja valminud Toompea valliväravaga. 1693. aastal müüsid von Holsteini pärijad lõpuni ehitamata maja Rootsi riigile. Hoone võeti kasutusele Tallinna linna komandandi Paul von Esseni residentsina.

Toompea vahimaja, 2012
Mälestustahvel Ibrahim Hannibalile Tallinna ülemkomandandi elamu seinal
Vaade hoonele hoovist Kiek in de Köki poolt
Vabariigi Valimiskomisjon, 2011

Pärast Tallinna vallutamist 1710. aastal Venemaa tsaari Peeter I vägede poolt asus hoones ka Vene vägede komandant Tallinnas. Maja kõige tuntum elanik oli Peeter I protežee, Ibrahim Hannibal, Aleksander Puškini vaarisa, kes oli Tallinna komandant aastatel 1742–1752.

Tallinna komandandimaja ansamblisse kuulub lahutamatu osana ajalooline klassitsistlikus stiilis vahimaja. Selle fassaadi silmapaistvaimaks detailiks on nurgas asuv massiivne, ülalt ahenev dooria stiilis sammas, mis toetab katuse räästakonstruktsiooni ning tähistab sissepääsu väravamaja ehk vahimajasse. Vahimaja oli mõeldud vahisõduritele ja väravavahile, kes kontrollisid Toompea kõrgendikule, Toompea lossi ja komandandi valdustesse sisenejaid ning sealt väljujaid. Maja markeerib ajaloolist piiri Toompea eeslinna ja Toompea kindlustuste vahel.

Aastatel 1864–1938 kuulus komandandimaja koos kinnistuga Tallinna Kaarli kogudusele, Eesti NSV perioodil tegutses majas ENSV Statistika Valitsuse asutused.

Pärast Eesti taasiseseisvumist asus hoones Eesti Kodukaitse ja EV Piirivalveamet. 9. juulil 1991 toimus Toompeal komandandi majas, kus asusid Eesti Kodukaitse ja Eesti Riikliku Piirikaitseameti peakorter ja piirikaitse staap, plahvatus. Pomm plahvatas kell 22, mil Pika Hermanni tornis langetati signatuuri saatel sinimustvalget riigilippu.

Maja kuulub kinnismälestisena kultuurimälestiste riiklikku registrisse. 2009. aastal hoone restaureeriti põhjalikult Raul Vaiksoo projekti kohaselt ning kohandati Riigikogu Kantselei tarbeks.

Tallinna komandandid

 Pikemalt artiklis Tallinna garnison#Tallinna garnisoni ülemaid

Viited

  1. 1 2 "3011 Toompea komandandi maja, 17.-19.saj".
  2. 1 2 Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 226
  3. ↑ Rudolf Kenkmaa ja Gustav Vilbaste: Tallinna bastionid ja haljasalad. Tallinn: Eesti Raamat 1965, lk.31
  4. ↑ Jaak Naber, Riiklikud ehitus- ja kindlustustööd Tallinnas XVII sajandi lõpul, vaadelduna majanduslikust aspektist. // Ajalooalaseid töid: TRÜ ÜTÜ Ajalooringi kogumik, VI. Tartu 1977, lk 129
  5. ↑ Enno Tammer, Ajaloolise pommipanija ülestunnistus, epl.delfi.ee, 18.08.2000
  6. ↑ Peeter Langovits, Põrgumasin komandandi majas, postimees.ee, 7. juuli 2016

Välislingid