Raul Vaiksoo

Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal
Foto: Jaan Künnap

Raul Vaiksoo (3. märts 1955 Haapsalu – 6. mai 2026) oli eesti arhitekt.

Elulugu

Ta õppis aastatel 1962–1970 Haapsalu 8-klassilises Koolis ja 1970–1973 Nõo Keskkoolis. Aastatel 1973–1974 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis geoloogiat. Õpingud katkesid, kui ta pidi end rahvusliku meelsuse tõttu varjama ja kui ta lõpuks arreteeriti. Aastatel 1978–1983 õppis ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnas, mille lõpetas cum laude.

Aastatel 1973–1978 tegutses ta muusiku ja lauljana Eestis ja Venemaal. Aastatel 1977–1978 oli ta Pärnu Linna Dekoorateljee kunstnik, 1980–1982 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehituskateedri laborant ja 1982–1989 arhitekt-grupijuht Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis (KRPI). Alates 1989. aastast oli ta Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik, kus töötas koos Krista Areniga. 2005. aastast oli ta Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo peaarhitekt.

2024. aasta seisuga õpetas ta ka Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.

Looming

Vaiksoo on projekteerinud ehitisi mitmel pool Eestis, valdavalt siiski Tallinnas ja Rakveres. Tema projektide järgi on restaureeritud kirikuid ja mõisaid, ehitatud eramuid, büroohooneid ja etendusasutusi (mitu Rakvere teatri maja, Rakvere kino, Linnateatri Hobuveski saal, Kuressaare Linnateater jt). Vaiksoo on kujundanud ka Eesti esindushooneid, näiteks Riigikogu esindusruumid Toompeal Komandandimajas (2008/2009) ja Eesti Esinduse Euroopa Liidus Brüsselis (2003/2004).

Kaugeim Vaiksoo projekti järgi ehitatud hoone on Gjumri (tollal Leninakani) peaväljaku äärne kultuurikeskus Armeenias, mis sai kannatada maavärinas 8. detsembril 1988. Ehkki projekt valmis juba 1989. aastal, lõppes hoonestu taastamine alles 1997.

2008. aastal tunnistati Vaiksoo puiteramu Loobu lähedal Eesti parimaks puitehitiseks. Tema hooned on korduvalt kandideerinud Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiale, Eesti parima eramu ja puitehitise auhinnale, mitmele sisekujundusauhinnale jne; tema Villa Aigro Keila-Joal pälvis Eesti presidendi peapreemia "Eesti kodu 2010". Mitu Vaiksoo projekteeritud ehitist on osalenud Veneetsia biennaalil.

2011. aastal ilmus Vaiksoo mahuka ja infograafikarohke ajalooatlas "Aja lugu". Raamat käsitleb Eesti ajalugu paralleelselt Euroopa ja maailma ajalooga kuni 1204. aastani.

Ta oli 2020. aastal valminud humoorika Eesti-Soome ajastufilmi "Hüvasti, NSVL" (režissöör Lauri Randla) konsultant.

Alates 2021. aastast oli ta koos Anu Saagimi ja Mart Juurega elustiilidetektiivist püsitegelane ETV saatesarjas "Kodukäijad".

2022. aastal valmis temast portreefilm "Raul Vaiksoo: Pätt või pühak" (režissöör Mattias Veermets)

Raamatud

Arhitektuuriprojekte

  • Eramu Pirital 2010 – Kalamehe tee 10, Tallinn
  • Rakvere kino 2009 – Vabriku tn 4, Rakvere, Lääne-Virumaa
  • Sepo Seemani stuudio 2009/2010 – Eametsa, Pärnumaa
  • Rakvere Teatri tööhoone 2009/2010 – Kreutzwaldi 2, Rakvere, Lääne-Virumaa (konkursi "Rakvere linna parim restaureeritud hoone 2010" nominent)
  • Riigikogu esindusruumid Toompeal 2008/2009 – Komandandimaja, Toompea 1, Tallinn (konkursi "Tallinna Vanalinna ühiskondliku hoone restaureerimine 2009" peapreemia, Eesti Kultuurkapitali restaureerimise aastapreemia 2010 nominent)
  • Hardi Volmeri stuudio 2008/2011 – Muraste, Harjumaa
  • Rakvere kino 2008 – Rakvere, Vabriku 4
  • Villa Rocca al Mares 2008/2010 – Loigu 3, Rocca al Mare, Tallinn (2010. aasta Veneetsia biennaalile välja valitud ja näitusel maketiga osalenud hoone, konkursi "Eesti parim puitehitis 2010" nominent ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia 2010 nominent)
  • Rakvere Teatri väike maja 2007/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa (Rakvere linna "Aasta Tegija 2008" arhitektuuripreemia)
  • Restoran Chameleon 2007/2008 – Kauba 2, Kuressaare, Saaremaa
  • Rakvere Rahvamaja 2006/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa
  • Villa Marko Matvere 2006/2007 – Nurmenuku 7, Mähe, Tallinn (konkursi "Eesti parim puitehitis 2007" eripreemia, "Eesti parim eramu 2006–2007" nominent)
  • Seto galerii Hal'as Kunn 2005/2008 – Obinitsa, Setomaa
  • Mõisahoone rekonstrueerimine esinduselamuks 2005/2006 – Koordi mõis, Järvamaa
  • Rakvere Teater 2003/2005 – Kreutzwaldi 2, Rakvere ("Virumaa parim ehitis 2005" peapreemia, Rakvere "Aasta Tegija 2008" peapreemia. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemia 2006 nominent, ära märgitud)
  • Eesti Esindus Euroopa Liidus 2003/2004 – Brüssel, Rue Guimard 11/13
  • Korterelamu 2002/2004 – Suur-Ameerika 20, Tallinn
  • Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone 2001/2002 – Tõnissoni 1, Tartu
  • Linnateatri Hobuveski saal 2001/2002 – Lai 47, Tallinn
  • Sillad Kuressaare linnusekraavidel 2001/2002 – Kuressaare linnus, Saaremaa
  • NOKU klubi 1999/2000 – Pikk 5, Tallinn
  • Kuressaare Linnateater 1998/1999 – Tallinna 20, Kuressaare, Saaremaa
  • Eesti Vabaõhumuuseumi väravahoone 1997/1998 – Vabaõhumuuseumi tee 12, Rocca al Mare, Tallinn
  • Bico büroohoone 1996/1997 – Lauteri 5, Tallinn
  • Büroohoone (endise suvemõisa rekonstruktsioon) 1996/1999 – Narva mnt 91, Tallinn
  • Eesti Tööstuspank 1995/1996 – Suur-Karja 7, Tallinn
  • Nõelasilma taasülesehitus 1991/2007 – Niguliste kirik, Harju tänav, Tallinn
  • Paide kõlakoda Vallimäel 1989/1991 – Vallimägi, Paide linn, Järvamaa
  • Leninakani (Gjumri) kultuurikeskus Armeenias 1989/1997 – Gjumri (Leninakan), Armeenia
  • Märt Mikkovi villa Hiiul 1986/1991 – Torni 7, Nõmme, Harjumaa

Tunnustus

Isiklikku

Tema vanem vend on Rain Vaiksoo. Tema tütar esimesest abielust on laulja ja muusikalinäitleja Nele-Liis Vaiksoo. Tema poeg teisest abielust on lavastaja ja koreograaf Raul Markus Vaiksoo. Tema poeg on ka arhitekt Kristo Vaiksoo.

Raul Vaiksoo valdas eesti, vene, inglise ja saksa keelt.

Huvist astronoomia ja päikesevarjutuste vastu reisis-matkas ta Venemaal Valge mere ääres (1990), Austrias Linzis (1999), Türgis Göremes (2006), Mongoolias Gobi kõrbes (2008), Hiinas Wuzhenis (2009), Taanis Fääri saartel (2015), Indoneesias Sumatral (2016), USA-s Nashville'is (2017), Tšiilis Atacamas (2019), Austraalias (2023) ja Mehhikos (2024).

Alates 2024. aasta sügisest põdes ta kõrivähki.

Viited

  1. ↑ "Suri arhitekt Raul Vaiksoo". ERR kultuur. Vaadatud 6. mail 2026.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 Raul Vaiksoo Eesti Arhitektide Liidu kodulehel
  3. ↑ Teet Reier. "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi". Äripäev, 01.04.2009
  4. ↑ Kadri Paas. "Särtsakas arhitektuuribür oo lugupeetud inimestele". Äripäev.ee, 05.05.2010
  5. ↑ Jaanus Kulli. Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia“. Õhtuleht.ee, 21.09.2024
  6. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. aprill 2015. Vaadatud 31. jaanuaril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. ↑ Märt Riistop. Parim Puitehitis 2008 Raul Vaiksoolt Puuinfo.ee, Puuinfo 2/200
  8. 1 2 "Raul Vaiksoo – rändur ajas". Eesti Ekspress, 20.06.2011
  9. ↑ Margit Mutso. "Pealelend: Raul Vaiksoo". Sirp, 22.07.2011 (intervjuu)
  10. ↑ Saatesarja "Kodukäijad" saateid. ERR Arhiiv. Vaadatud 15.10.2024
  11. ↑ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole Sõnumitooja.ee, 20.12.2012.
  12. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  13. ↑ Anne Metsis. Nele-Liis ja Raul Vaiksoo: Kui sul pole klaverit, aga on ikka vaja klaverit harjutada, siis harjutad paberi peal!. Eesti Naine / Delfi Lood, 25. oktoober 2017
  14. ↑ Kadri Penjam. Raul Vaiksoo seab reisiplaane päikesevarjutuste järgi: „Väga põnev on kuulata, kuidas selleks ajaks lindude vidin lakkab…“ Õhtuleht.ee/Naisteleht, 22.07.2024.
  15. ↑ "Arhitekt Raul Vaiksoo kõrivähi seljatamisest: see on küll jama, kui eluaeg pean nüüd nii rääkima..." Kroonika. Vaadatud 27. jaanuaril 2025.

Kirjandus

Välislingid