Lars Vilks

"Nimis" ja "Arx"

1980. aastate alguses hakkas ta tegelema skulptuuriga, millest sai kunstis tema peamine tegevusala. Esimesena hakkas ta ehitama 1980. aastal skulptuuri "Nimis" (ladina keeles 'liiga palju'), mis on üks tema tuntumaid teoseid. See oli julge projekt: ta alustas seda väheste teadmistega skulptuurist, ilma eelarveta, kasutades materjalina vaid triivpuitu. Pealegi asus ta seda looma keset metsikut loodust, Kullabergi looduskaitsealal. Projektiga seoses tekkinud probleemid õnnestus Vilksil kõige kiuste ületada. Teda ei takistanud tema puudulikud oskused puitstruktuuride ehitamisel ega ka võimude vastuseis. Skulptuuri ebatavalise asukoha tõttu said võimud sellest teada alles 1982. aastal, kuid leidsid siis, et see tuleb lammutada. Vilksi vastasseis võimudega ja juriidilised võitlused kujunesid osaks kunstiteose loomise protsessist. Aastatega skulptuur üha kasvas ja laienes, ulatudes lõpuks pikkuselt üle 100 meetri. Mõned selle tornidest on 25 meetri kõrgused. 1984. aastal müüs ta kunstiteose Joseph Beuysile ja pärast Beuysi surma 1986. aastal müüdi see kunstnikepaarile Jeanne-Claude ja Christo. "Nimist" on püütud ka hävitada – 1985. aastal süütas keegi selle põlema, kaks kolmandikku rajatisest sai põlengus kannatada.

2012. aastal paigutas rühm kunstnikke, kuhu kuulus ka Jonathan Pye, "Nimise" ühe torni otsa päikeseenergial töötavad valjuhääldid, kust kõlavad islami palved, muutes selle omalaadseks minaretiks.

Projekti "Nimis" jätkuks sai aastatel 1991–1999 püstitatud "Arx" (ladina keeles 'kindlus'). Selle skulptuuri püstitas Vilks samuti Kullabergi looduskaitsealale, kasutades selle rajamiseks kokku 150 tonni kive ja tsementi. Iga kivi skulptuuris on nummerdatud, vastates leheküljenumbrile 1993. aastal ilmunud raamatus "Arx: en bok om det outsägliga", kus on kokku 352 lehekülge. Kuna ka see skulptuur on rajatud looduskaitsealale ilma ehitusloata, karistati Vilksi selle eest 1994. aastal rahatrahviga 10 000 Rootsi krooni. Selle vastu on toime pandud mitmeid vandalismiakte, näiteks on püütud seda sepahaamritega purustada.

Ladonia

 Pikemalt artiklis Ladonia

2. juunil 1996 pärast mitmeid konflikte Rootsi võimudega kuulutas Lars Vilks 1 km² suuruse territooriumi, kus tema skulptuurid asuvad, iseseisvaks riigiks Ladonia nime all. Tegemist on niinimetatud mikroriigiga, mida ametlikult ei ole tunnustanud ükski riik, kuid mis on saavutanud tunnustuse mitmetelt teistelt mikroriikidelt.

Selle kodanikuks oli 2015. aasta seisuga registreerinud ennast üle 17 000 inimese enam kui 100 maailma riigist. Igal aastal külastab Ladoniat üle 40 000 turisti.

2003. aastal kuulutas Ladonia sõja Rootsile, Ameerika Ühendriikidele ja San Marinole.

Ladoniat on peetud samuti osaks Vilksi kunstiprojektide sarjast, mis algas "Nimisega" ja kulmineerus "Omfalosega". Vilks on ise Ladonia riigisekretär.

"Omfalos"

1999. aastal lõi Vilks veel ühe skulptuuri, "Omfalose", mille ta valmistas kivist ja tsemendist. Skulptuur oli 1,61 meetri kõrgune ja kaalus umbes tonni. Kunsti ja kultuuri edendamiseks asutatud sihtasutus Gyllenstiernska Krapperup esitas skulptuuri püstitamise pärast politseile ametliku kaebuse, nõudes ühtlasi ka "Nimise" ja "Arxi" teisaldamist Kullabergi looduskaitsealalt. Augustis 1999 andis ringkonnakohus loa "Omfalose" teisaldamiseks, kuid jättis rahuldamata taotluse ülejäänud kahe objekti osas. Sihtasutus kaebas edasi kuni ülemkohtuni, kuid Vilks jäi kõigis kohtuastmetes "Nimise" ja "Arxi" küsimuses võitjaks.

"Omfalose" teisaldamine oli iseenesest vastuoluline. Vilksil endal soovitati leida talle vastuvõetav viis skulptuuri teisaldamiseks. Ta tegi ettepaneku, et laseb selle 10. detsembril 2001, Nobeli auhinna asutamise 100. aastapäeval 100 kilogrammi dünamiidiga õhku, ja esitas maakonnavalitsusele vastava taotluse. Samas oli ta juba aprillis 2001 müünud kuju 10 000 Rootsi krooni eest kunstnik Ernst Billgrenile, kellega ta kuju õhkimises kokkuleppele jõudis. 9. detsembril teisaldas aga maakonnavalitsus ette teatamata skulptuuri ja esitas selle eest arve summas 92 500 Rootsi krooni Vilksile. Vilks vaidlustas trahvi kuni ülemkohtuni välja, kuid jäi kaotajaks.

27. märtsil 2003 transporditi "Omfalos" Stockholmi ja sama aasta 7. juulil annetas Billgren selle Moderna Museetile.

Karikatuurid

2000. aastatel on Vilks kogunud tuntust eelkõige karikatuuridega, mis on pilanud erinevaid religioone. Ta on kujutanud Jeesust pedofiilina ja prohvet Muḩammadit koerana, samuti on ta kujutanud juute sigadena. Vilks, kes nimetab ennast ise ateistiks, on rõhutanud, et kunstis ei tohiks olla mingeid religioosseid tabusid. Ta leiab, et demokraatlikus ühiskonnas peab olema võimalik usulisi sümboleid kritiseerida ja kui seda teha, siis peaks õigluse ja võrdsuse mõttes kritiseerima neid kõiki.

Tema kurikuulsaimad karikatuurid on siiski pildisari, kus prohvet Muḩammadit kujutatakse koerana. Algselt olid need 2007. aastal valminud pildid mõeldud väljapanekuks kohalikul kunstinäitusel Karlstadi lähistel Tällerudis, kuid näituse korraldajad võtsid need maha, tuues põhjuseks julgeolekukaalutlused. Pärast seda üritas Vilks neid pakkuda mitmele muule galeriile, kuid kõik keeldusid samal põhjusel. Ühe pildi avaldas 18. augustil 2007 Örebro kohalik ajaleht Nerikes Allehanda, et illustreerida ajalehe juhtkirja enesetsensuurist ja usuvabadusest. Sellest vallandus rahvusvaheline skandaal, mis tõi kaasa tapmisähvardused Vilksi vastu ja sundis teda otsima kaitset politseilt.

2007. aasta sügisel rääkis ta ajakirjandusele, et on hakanud looma prohvet Muḩammadist kõnelevat muusikali. Selle projekti hetkeseis on teadmata.

Reaktsioonid Muḩammadi karikatuuridele

Islami rajajat koerana kujutavate joonistuste avaldamine 2007. aastal kutsus esile Rootsi islamiorganisatsioonide protesti. Samuti mõistsid nende avaldamise hukka mitmete välisriikide, teiste seas Iraani, Pakistani, Afganistani ja Egiptuse valitsused, aga ka valitsustevaheline Islami Koostöö Organisatsioon, mis kutsus Rootsi valitsust üles Vilksi "karistama". Lisaks sai Vilks mitmeid tapmisähvardusi ja on olnud sunnitud sellest ajast peale elama politsei kaitse all. Muuhulgas on äärmuslik islamiorganisatsioon Islamiriik pannud tema tapmise eest välja preemia kuni 150 000 USA dollari väärtuses.