| Lauri Posti | |
|---|---|
 Lauri Posti 1968. aastal | |
| Sünniaeg |
17. märts 1908 Lieto |
| Surmaaeg | 6. märts 1988 (79-aastaselt) |
| Amet | poliitik |
| Autasud | Soome Akadeemia |
Lauri Albert Posti (17. märts 1908 Lieto, Päris-Soome – 5. märts 1988 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Ta oli Helsingi Ülikooli läänemeresoome keelte professor ja akadeemik.
Ta lõpetas 1928. aastal Turus keskkooli. Aastatel 1928–1930 õppis ta Turu Ülikoolis, 1930. aastast Helsingi Ülikoolis ja 1931. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta oli korporatsiooni Ugala liige. 1934. aastal lõpetas ta Helsingi Ülikooli soome keele, läänemeresoome keelte ja rahvaluule erialal, õppis stipendiaadina 1935 Läti Ülikoolis ning 1936. ja 1937. aastal Tartu Ülikoolis. Sai 1942. aastal Helsingi Ülikooli juures filosoofiadoktori kraadi liivi keele häälduse ajalugu käsitlenud väitekirjaga "Grundzüge der livischen Lautgeschichte".
1938. aastast töötas ta Helsingi Ülikooli õppejõuna, aastatel 1948–1949 oli USA-s Indiana Ülikooli külalisprofessor. Aastatel 1953–1971 oli ta Helsingi Ülikooli läänemeresoome keelte professor ja eesti keele õppetooli juhataja.
Ta oli aastatel 1963–1968 Soome – Nõukogude Liidu kultuurialase koostöö komisjoni ja 1967–1977 Soome haridusministeeriumi Nõukogude Liidu Instituudi teadusnõukogu esimees. 1975. aastal oli ta Soome haridusminister.
Eestlastele sai Lauri Posti aastatel 1966–1970 tuntuks kui "Naapurivisa" kohtunik Paul Ariste kõrval.
Posti on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.
Uurinud läänemeresoome keeli (eriti nende häälikulugu), käinud uurimisreisidel liivlaste ja vepslaste juures. Kuulus 1938–1980 Soome-Ugri Seltsi juhatusse ja oli 1955. aastast seltsi aseesimees; Kotikielen Seura, Soome-Ugri Seltsi, Friedebert Tuglase Seltsi auliige.
Tema publikatsioonid käsitlevad peamiselt eesti, vadja, liivi ja vepsa keelt.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.