Lea Boston (sünninimi Lea Tiikmaa; 17. veebruar 1929 Tartu – 10. märts 2017) oli eesti arstiteadlane, pediaater.
Ta õppis aastatel 1936–1947 Tartu 5. algkoolis ja Tartu 3. Keskkoolis. 1947. aastal astus ta Tartu Riiklikku Ülikooli (TRÜ), kus õppis arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1953. aastal diplomiga ravi erialal.
Aastatel 1953–1956 töötas ta TRÜ pediaatriakateedris vanemlaborandina. 1956. aastal asus ta põhikohaga tööle Tartu Meditsiinikooli. Aastatel 1963–1968 oli ta TRÜ-s mittestatsionaarne aspirant pediaatria erialal, töötades kohakaaslusega Tartu Lastehaiglas ordinaatorina. 1968. aastal kaitses ta meditsiinikandidaadi väitekirja "Tervete ja pneumooniahaigete laste askorbiinhappega varustatusest ja selle muutustest katehhiinide toimel".
1. septembril 1968 asus ta poole kohaga tööle pediaatria kateedri assistendina ja poole kohaga Tartu Meditsiinikooli õpetajana. Augustis 1970 sai temast pediaatria kateedris täiskohaga assistent, 1977. aastal sama kateedri dotsent.
Aastatel 1969–1977 uuris ta B-rühma vitamiinide, eriti tiamiini ainevahetust. 1978. aastal kaitses sel alal meditsiinidoktori väitekirja "Об витаминов группы В (В1, В2, В6, РР), особенно тиамина, и активности транскетолазы при острой пневмонии у детей до 3-летнего возраста". Juunis 1979 valiti ta Tartu Riikliku Ülikooli pediaatria kateedri professoriks.
Ta oli esimene sõjajärgne professor pediaatria alal Eestis, kõrgema kategooria pediaater, tunnustatud vitaminoloogia ja gastroenteroloogia spetsialist. Tema peamisteks teadustöö valdkondadeks aastatel 1964–1968 olid C-hüpovitaminoosi sagedus tervetel ja pneumooniahaigetel lastel, 1969–1970 malabsorptsiooni diagnostika väljatöötamine, 1969–1977 B-rühma vitamiinide, eriti tiamiini ainevahetus.
1977. aastast oli Lea Bostoni abikaasa fennougrist Paul Alvre.