 | See artikkel vajab toimetamist. |
Lydia Roots (22. aprill 1906 Krimm – 16. märts 1996 Tallinn) oli eesti ajaloolane.
| See artikkel vajab toimetamist. |
Lydia Roots (22. aprill 1906 Krimm – 16. märts 1996 Tallinn) oli eesti ajaloolane.
Lõpetas 1926. aastal Leningradi Eesti Pedagoogilise Tehnikumi ja 1931 Leningradi Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi, oli 1935–1938 Leningradi Riikliku Ülikooli aspirantuuris; ajalookandidaat (1957, Moskva Riiklik Ülikool), väitekiri "Шлезвиг-Голштейнский вопрос и европейские державы в 1863–1864".
Töötas 1926–1927 õpetajana Tomski kubermangu Koltsovka koolis, 1931–1938 Leningradi Riikliku Ülikooli töölisfakulteedis; 1938–1941 Tšuvaššia Pedagoogilise Instituudi üldajaloo kateedri vanemõpetaja, 1941. aasta maist Tartu Ülikooli marksismi-leninismi õppejõud, 1941–1942 õpetaja Tatari ANSV-s, 1942–1944 EKP Keskkomitee parteiaktiivi kursuste lektor Mõškinos ja Jegorjevskis.
Ta osales koos Hilda Moosbergi, Viktor Maamäe ja teiste Venemaa eestlastest ajaloolastega Eesti ajalooteaduse sovetiseerimisel. Oli 1944–1946 Tartu Riikliku Ülikooli marksismi-leninismi kateedri vanemõpetaja, 1946–1958 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna üldajaloo kateedri vanemõpetaja, 1958–1971 üldajaloo kateedri dotsent (sealhulgas 1951–1963 kateedrijuhataja).
Aastatel 1951–1959 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu III ja IV koosseisu liige, 1951. aastal ka Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige.
Uurimisvaldkond: sotsialistliku mõtte ja töölisliikumise ajalugu, Schleswig-Holsteini küsimus 1840–1864, rahvusvaheline olukord pärast II maailmasõda ja NSV Liidu välispoliitika. Oli 1956–1963 Tartu Riikliku Ülikooli üldajaloo kateedri "Skandinaavia kogumiku" peatoimetaja.
Üle 30 teaduspublikatsiooni.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.