Hilda Moosberg (23. november 1903 Peterburi – 31. mai 1985 Tartu) oli eesti ajaloolane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1951).
Ta õppis Peterburi Eesti Hariduse Seltsi Algkoolis 1913–1918 ja lõpetas 1926. aastal J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli Leningradis.
Moosberg oli NSV Liidu Teaduste Akadeemia Riikliku Materiaalse Kultuuri Ajaloo Instituudi aspirant 1933–1936 ja ajalookandidaat (1936), NSV Liidu TA Ajaloo Instituudi doktorant 1949–1952 ja ajaloodoktor (1953).
Moosberg oli õppejõud Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis 1930–1936 ja NSV Liidu TA Arheoloogia Instituudi Leningradi osakonnas 1936–1940. 1941 tegutses ta Eestis Nõukogude okupatsioonivõimude tsensorina. Tallinna Polütehnilises Instituudis oli ta krediidi ja finantsmajanduse kateedri rahvamajanduse ajaloo professor, 1941. aasta kevadsemestril õpetas Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna üliõpilastele NSV Liidu rahvamajanduse ajalugu. 1940–41 oli ta Eesti NSV Riikliku Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumi direktor, Teise maailmasõja aastail ajalooõpetaja Jaroslavli oblastis ja õppejõud Tomski Pedagoogilises Instituudis.
Teise maailmasõja järel oli ta aastatel 1945–1955 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna NSV Liidu ajaloo kateedri dotsent ja tegutses ka marksismi-leninismi aluste kateedris, 1956 professor ja 1952–1963 kateedrijuhataja, hiljem konsultant-professor 1974. aastani.
Moosberg oli Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi direktori asetäitja 1947–1952. 1951. aastal valiti ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ajaloo alal.
Talurahva olukord Eestimaal 13.–14. sajandil, revolutsiooniline liikumine Eestis 20. sajandi algul ja töölisliikumise sidemed Venemaaga, Eesti ajaloo historiograafia probleemid. Ta osales 1937, 1938 ja 1939 arheoloogilistel väljakaevamistel Krimmis ja Donimaal. Ta arendas Eesti NSV-s skandinavistika-alast tegevust. Tal on ligi 50 publikatsiooni, sealhulgas populaarteaduslikke artikleid.