Maratea

Maratea
itaalia Maratea
Pindala: 67,8 km² (2011)
Elanikke: 4725 (1.01.2023)
Koordinaadid: 40° 0′ N, 15° 43′ E
Asend Potenza provintsis

Maratea on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Basilicata maakonnas Potenza provintsis. Maratea sai linnaõigused vabariigi presidendi 2011. aasta 15. märtsi dekreediga.

Tänu maalilistele mägedele ja rannikumaastikele on Maratea piirkonnast kujunenud üks olulisemaid turismikeskusi. Maratead kutsutakse sageli Türreeni mere pärliks.

Maratea kõrgus merepinnast on 300 meetrit, asustustihedus keskmiselt 76 inimest ruutkilomeetri kohta.

Haldus

Maratea piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Rivello, Sapri (SA), Tortora (CS), Trecchina..

Maratea halduspiirides asuvad järgmised asulad ja asumid: Acquafredda, Brefaro, Castrocucco, Cersuta, Fiumicello-Santavenere, Marina, Massa, Porto, Santa Caterina.

Loodus

Maratea on ainus Türreeni merega piirnev Basilicata omavalitsusüksus. Paljude abajatega liigendatud rannajoone pikkus on umbes 32 kilomeetrit.

Policastro lahes asub 3,2 ha pindalaga Santo Janni saar. Grottidest on tuntuim Grotta di Marina oma stalaktiitide ja stalagmiitidega.

Maratea peamised mäed on:

• Monte Coccovello (1505 m)
• Monte Cerrita (1083 m)
• Monte Crivo (1277 m)
• Monte San Biagio (623 m)
• Serra Capeddera (1067 m)
• Serra Pollino (1099 m)
• Monte Maiorino (1003 m)
• Monte Rotonda (852 m)
• Serra di Castrocucco (743 m)

Maratea ainsaks jõeks on Noce, mis suubub Türreeni merre Castrocucco juures.

Ajalugu

Arheoloogilised leiud annavad tunnistust sellest, et Matarea piirkond oli asustatud juba paleoliitikumis.

1531. aastal sai Matarea Habsburgide Karl V-lt Città Regia (kuningriigi linn) tiitli.

Mälestusmärgid ja vaatamisväärsused

Infrastruktuur

Sõpruslinnad

•  Itaalia – Cento, alates 1980
•  Itaalia – Carosino, alates 2001
•  Itaalia – Bolzano, alates 2008
•  Itaalia – Avetrana, alates 2010
•  Itaalia – Chiaravalle Centrale, alates 2012

Viited

Kirjandus

• AA.VV., Maratea Sacra, Roma 1993.
• Dammiano Domenico, Maratea nella Storia e nella Luce della Fede, Sapri 1965.
• Iannini Carmine, Di San Biase e di Maratea. Discorso Istorico, Maratea 1835.
• Paolo D'Alitti, Della Vita e del Martirio di S. Biagio vescovo di Sebaste, e della sua Santa Manna, che scaturisce nella Città di Maratea, Napoli, Istituto Grafico Italiano, 2007.
• José Cernicchiaro, Conoscere Maratea: guida storico-turistica, Napoli, Giude Editore, 1979.
• Josè Cernicchiaro & Mimmo Longobardi, Pietre nel Cielo: il Castello di Maratea, Lagonegro, Tipografia Zaccara, 1988.
• Josè Cernicchiaro & Vincenzo Perretti, L' antica "terra" di Maratea nel secolo XVIII: note di storia civile e religiosa, Potenza, Il Salice Editore, 1992.
• Domenico Damiano, Maratea nella storia e nella luce della fede, Sapri, Tipografia S. Francesco, 1965.
• Carmine Iannini, Di S. Biase e di Maratea. Discorso Istorico. Libri II, Napoli, Istituto Grafico Italiano, 1985.
• Michele Lacava, Del Sito di Blanda, Lao e Tebe Lucana, Napoli, 1891.
• Biagio Tarantini, Blanda e Maratea: saggio di monografia storica, Napoli, 1888.
• Ingeborg Bachmann, Tre sentieri per il lago e altri racconti, Adelphi Editore, 1994.
• Marco Fagioli, Bruno Innocenti: l’anima e la forma. Firenze, Aion, 2006.
• Gennaro Buraglia, Cenno intorno alla Traslazione del Sacro Torace di San Biagio in Maratea superiore o Castello, Lerida, Tipografia Mariana, 1896.
• Giuseppe Ferrari, L’insurrezione calabrese e l’assedio di Amantea del 1806, Potenza, Nicola Bruno Editore, 2002.
• Luigi Maria Greco, Annali di Citeriore Calabria, Roma, Edizioni del Tornese, 1979.

Välislingid

 Maratea – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Koduleht (itaalia keeles)
• Maratea "pärl" (itaalia keeles)
• Calderano.it - Fotod ja tekstid Marateast ja maratealastest (itaalia keeles)