| See artikkel räägib haigusest; haiglasliku vee kartuse kohta vaata artiklit Veekartus; keemia mõiste kohta vaata artiklit Hüdrofoobsus |
| Marutaud | |
|---|---|
|
| |
|
Marutõve tekitaja | |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | AA.82 |
| RHK-9 | 071 |
| DiseasesDB | 11148 |
| MedlinePlus | 001334 |
| eMedicine | med/1374 emerg/493 ped/1974 |
| MeSH | D011818 |
Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb praktiliselt alati haigestunud isendi surmaga. Inimese nakatumisel viirusega nimetatakse haigust marutõveks ehk raabieseks.
Haigusetekitajaks on marutõve viirus (sugukond Rhabdoviridae, perekond Lyssavirus).
Inimene võib marutõppe nakatuda marutaudi põdeva looma hammustuse tagajärjel. Ravita põhjustab marutõbi alati surmaga lõppevat ajupõletikku. Võimaliku nakatumise järgselt 10 või vähema päeva pärast profülaktilise vaktsiini andmine on põhimõtteliselt 100% garantii et haigus ei avaldu.
Eesti on alates 2013. aastast kuulutatud marutaudivabaks riigiks, kuid Aasias ja Aafrikas sureb marutaudi igal aastal kümneid tuhandeid inimesi.
RHK-10-e klassifitseerib marutõve jaotises A82 marutõbi, mida vajadusel täpsustatakse alamjaotistega.
Marutõve rahvusvahelise klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena
| Alamjaotised | Nimetus |
|---|---|
| [A82.0] | Metsamarutõbi |
| [A82.1] | Asulamarutõbi |
| [A82.9] | Täpsustamata marutõbi |
Haigus levib peamiselt haige loomahammustuse tagajärjel, kui viirusega nakatunud loomasülg sattub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud.
Veterinaarias nimetatakse püsisoojaste loomade ägedakujulist närvisüsteemi kahjustavat viirushaigust, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga, marutaudiks.