Meningiit

Meningiit
Sünonüümid ajukelmepõletik, ajukestapõletik
Eriala nakkushaigused, neuroloogia
Sümptomid palavik, peavalu, kaelakangestus
Tüsistused kuulmiskaotus või kurtus, epilepsia, hüdrotsefaalia, kognitiivse võimekuse langus
Diagnoosimeetod lumbaalpunktsioon
Eristusdiagnoos entsefaliit, ajukasvaja, luupus, puukborrelioos, maliigne neuroleptiline sündroom,
Ennetus vaktsineerimine
Ravi antibiootikumid, viirusevastased ravimid, steroidid
Esinemissagedus 7,7 miljonit juhtu (2019)
Surmad 236 000 (2019)
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 G00–G03
RHK-9 320–322
DiseasesDB 22543
MedlinePlus 000680
eMedicine med/2613 emerg/309 emerg/390
MeSH D008581

Meningiit ehk ajukelmepõletik on äge või krooniline pea- ja seljaaju kelmete põletikuhaigus, mida võivad tekitada viirused (sh HI-viirus, mumpsiviirus, tsütomegaloviirus, puukentsefaliit), bakterid (nt meningokokk, haemofilus influenzae), seened ja algloomad.

Haigus levib otsesel kontaktil, vere kaudu ja ka piisknakkusena. Kui haigustekitajad satuvad ajukelmetele, kujuneb neis põletikuline turse ning häirub närviimpulsside edasikandumine.

Haiguse tundemärkideks on peavalu, palavik, iiveldus, kuklakangestus, valguskartus, teadvuse häired. Haigusnähud kujunevad tavaliselt 24 tunni jooksul; neile võivad eelneda külmetuse sümptomid.

Mõningaid meningiidivorme saab vältida meningokoki-, mumpsi-, pneumokoki- või Hib-vaktsiinidega. Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega, vahel kasutatakse meningiidiraviks ka viirusevastaseid ravimeid.

Õige raviga on bakteriaalse meningiidi korral surmarisk alla 15%. 2019. aastal diagnoositi meningiit 7,7 miljonil inimesel üle maailma, neist 236 000 suri. 1990. aastal suri meningiiti 433 000 inimest. Sahara-taguses Aafrika põhjaosas esineb igal aastal detsembri ja juuni vahel bakteriaalse meningiidi puhanguid, mistõttu nimetatakse piirkonda Meningiidivööndiks.

Meningiit võib põhjustada tõsiseid pikaajalisi tüsistusi, nagu näiteks kuulmiskaotus või kurtus, epilepsia, hüdrotsefaalia või kognitiivse võimekuse langus. Tüsistused on tõenäolisemad kui raviga alustamine viibib.

Viited

  1. 1 2 Sáez-Llorens X, McCracken GH (juuni 2003). "Bacterial meningitis in children". Lancet. 361 (9375): 2139–48. DOI:10.1016/S0140-6736(03)13693-8. PMID 12826449. S2CID 6226323.
  2. ↑ "Bacterial Meningitis". U.S. Centers for Disease Control and Prevention (CDC). 1. aprill 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 5. märtsil 2016.
  3. ↑ "Global Disease Burden 2019". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2022. Vaadatud 26. aprillil 2022.
  4. ↑ "Meningococcal meningitis Fact sheet N°141". World Health Organization (WHO). November 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 5. märtsil 2016.
  5. ↑ van de Beek D, de Gans J, Tunkel AR, Wijdicks EF (jaanuar 2006). "Community-acquired bacterial meningitis in adults". The New England Journal of Medicine. 354 (1): 44–53. DOI:10.1056/NEJMra052116. PMID 16394301.

Välislingid