Molėtai

Molėtai
leedu Molėtai
Pindala: 3,77 km²
Elanikke: 5783 (1.01.2023) Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 55° 14′ N, 25° 25′ E
Molėtai (Leedu)
Molėtai
Molėtai

Molėtai (leeduⓘ, poola Malaty) on linn Leedus endise Utena maakonna aladel. Molėtai on Molėtai rajooni ja Luokesa valla halduskeskus. Linn asub Vilniusest 63 kilomeetrit põhja pool merepinnast 155 meetri kõrgusel.

Linnas asub Molėtai observatoorium. Molėtais on postkontor, raamatukogu ja kultuurikeskus, haridust annavad gümnaasium, põhikool ja algkool. Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum, aastal 1905 ehitatud kirik, aastal 1914 rajatud vesiveski ja Leedu etnokosmoloogia muuseum.

Ajalugu

Asulat on esimest korda mainitud 1387. aastal, mil Jogaila andis selle Vilniuse piiskoppide valdusse. Piiskoppidele kuulus asula kuni XVIII sajandi lõpuni. Aastal 1517 rajati sinna mõis, mille juurde rajati ka pruulikoda ja viinaköök. Aastal 1522 rajati sinna esimene kirik. Alevi staatuse sai Molėtai 1539. aastal.

Aastal 1690 ehitati alevisse veski ja kõrts. Aastal 1728 rajati sinna sünagoog. Aastal 1765 elas Molėtais 170 juuti. Aastal 1777 mainitakse esimest korda sealset kihelkonnakooli. Aastail 1783, 1829 m, 1860, 1888, 1907, 1908, 1944 ja 1949 alev põles.

Kolmanda Poola jagamise järel läks sealne mõis Pamarneckite valdusse, hiljem Huten-Czapskyte valdusse. Aastal 1797 andsid tsaarivõimud sealse mõisa Prantsuse kindrali G. de Choiseul-Gouffieri valdusse. Novembriülestõusu ajal toimus asula all lahing ülestõusnute ja tsaariarmee vahel. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Маляты. Aastal 1866 elas alevis 755 juuti; asulas oli toona vaid üks tänav, milleks oli Utenat Vilniusega ühendav maantee.

Aastail 1923–1925 tükeldati sealse mõisa maad ehituskruntideks. Sinna rajati elektrijaam, veski ja meierei. XX sajandi esimesel poolel kandis alev nime Malėtai.

29. augustil 1941 hukati ligi 700 Molėtai juuti. Sisuliselt kaotas alev sel päeval 80% oma elanikkonnast. Teise maailmasõja ajal tegutsesid alevi ümbruskonnas Armia Krajowa üksused, sõja järel Leedu metsavennad. Aastail 1940–1941 ja 1944–1953 küüditasid Nõukogude võimud 22 Molėtai elanikku. Asula sai linnaõigused 28. detsembril 1956.

Elanikkond

  • 646 (1823)
  • 1197 (1866)
  • 683 (1867)
  • 2397 (1897)
  • 1770 (1923)
  • 1912 (1959)
  • 3700 (1970)
  • 4900 (1976)
  • 5165 (1979)
  • 6843 (1989)
  • 7221 (2001)
  • 6433 (2011)
  • 6302 (2013)
  • 6085 (2015)
  • 5762 (2017)
  • 5592 (2018)

1923. aasta rahvaloenduse andmetel oli Molėtai elanikest juute 81,2%.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Molėtai elanikest leedulasi 94,26%, venelasi 2,8%, poolakaid 2,4% ja valgevenelasi 0,17%.

Sõpruslinnad

Tuntud elanikke

Vaida Genytė-Maraziene

Viited

  1. ↑ Resident population by city / town at the beginning of the year. Vaadatud 12.02.2023.
  2. ↑ Tadeusz Krahel, Zarys dziejów (archi)diecezji wileńskiej, Studia Teologiczne : Białystok, Drohiczyn, Łomża, 1987–1988, Kd 5–6, lk. 20.
  3. ↑ Маляты. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 3 (Лаарсъ — Оятъ). СПб, 1867, 160 lk.
  4. ↑ www.yadvashem.org
  5. ↑ https://ru.delfi.lt/opinions/comments/m-ivashkyavichyus-evrei-proklyatie-litvy.d?id=71379802 М. Ивашкявичюс. Евреи. Проклятие Литвы
  6. ↑ Algimantas Miškinis. Molėtai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XV (Mezas-Nagurskiai). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2009. 369–370 lk.
  7. ↑ Населенные места Российской империи в 500 и более жителей с указанием всего наличного в них населения и числа жителей преобладающих вероисповеданий, по данным первой всеобщей переписи населения 1897 г.
  8. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 18. novembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid