Moskva barokk, ka Narõškinite barokk või Narõškinite stiil on omapärane vanavene ehitustraditsiooni ja barokkarhitektuuri sünteesiv segastiil, mis valitses Kesk-Venemaal 17. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi alguses. Stiili nimetati 1920. aastatel Narõškinite perekonna järgi, kes püstitasid Venemaal esimesed kirikud selles stiilis.
Barokkstiili mõjud jõudsid Venemaale Poolast Ukraina kaudu ja Moskva barokki on detailides, nagu näiteks kuplite pirnjas kuju, mõjutanud Ukraina barokk. Esimesed kirikud uues barokkstiilis ehitati rikkale vene kaupmehesuguvõsale Narõškinitele (kelle hulgast oli pärit ka Peeter I ema Natalja Kirillovna Narõškina) kuuluvates maavaldustes. Need olid ehitatud punasest tellisest ja kaunistatud valgest lubjakivist detailidega. Kiriku kellatorn oli integreeritud fassaadi sisse, mitte ei asetsenud eraldi nagu varasemas Venemaa arhitektuuris enne 17. sajandit. Tavaliselt oli kellatorn kõrgem kui tsentraalehitise põhiplaaniga kiriku kaheksanurkne kesktorn. Moskva ümbrusest levis stiil Venemaal laiemalt.
Teatud sarnaseid jooni Moskva barokiga omab kitsalt regionaalne Stroganovide stiil, mis ühendab rühma Uurali piirkonna kirikuhooneid.
18. sajandi algul asendub Narõškinite barokk läänelikuma Peetri barokiga (Петровское барокко), 1730. aastatel Jelisaveta barokiga (Елизаветинское барокко, tuntuim esindaja Bartolomeo Rastrelli).
Moskva barokkstiilis kirikud on mitmelöövilised pidulikuna mõjuva üldmuljega enamasti puna-valged rikkaliku raidkividekooriga ja orderielementidega kaunistatud ehitised. Ilmalikke hooneid pole algsel kujul säilinud.
Eesti õigeusu kirikutest on Moskva baroki elemente kasutatud Sindi Jumalailmumise kiriku välisdekooris.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)