Multipolaarne neuron
1 unipolaarne neuron
2 bipolaarne neuron
3 multipolaarne neuron
4 pseudounipolaarne neuron
Multipolaarne neuron on neuroni tüüp, millel on üks (tavaliselt pikk) akson ja mitu dendriiti (koos dendriitide harudega), mis võimaldavad integreerida suurt hulka informatsiooni teistelt neuronitelt. Selline morfoloogia toetab keerukat sünaptilist sisendite summatsiooni ja töötlemist rakukehas.
Multipolaarsed neuronid on selgroogsetel (sealhulgas inimestel) kõige levinum neuronitüüp ning need moodustavad enamiku neuronitest kesknärvisüsteemis. Morfoloogiliselt ja funktsionaalselt multipolaarseid neuroneid leidub ka paljudel selgrootutel, näiteks paljudel putukatel ja limustel.
Selgroogsete multipolaarsete neuronite hulgas on motoorsed neuronid ja vaheneuronid, mida leidub eeskätt ajukoores ja seljaajus, kus nad osalevad sensoorse informatsiooni töötlemises, motoorses kontrollis või lokaalses närvivõrgustiku integratsioonis.
Piirdenärvisüsteemis esinevad multipolaarsed neuronid peamiselt autonoomse närvisüsteemi ganglionides, kus nad vahendavad autonoomse närvisüsteemi signaale.
Ehitus
Multipolaarsele neuronile on iseloomulikud üks akson ja arvukad hargnevad dendriidid, mis lähtuvad rakukehast. Dendriidid moodustavad ulatusliku dendriidipuu, mille kaudu neuron võtab vastu suure hulga sünaptilisi sisendeid neuronitelt. Need sisendid summeeritakse rakukeha lähedal, eriti aksoniküngal, kus otsustatakse aktsioonipotentsiaali teke.
Akson algab aksonikünkast ja juhib närviimpulsse rakukehast eemale sihtrakkude suunas. Paljudel multipolaarsetel neuronitel on akson kaetud müeliintupega, mis kiirendab impulsi levikut saltatoorse juhtivuse kaudu. Akson võib hargneda mitmeks sünaptiliseks lõpmeks, mis moodustavad sünapse teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega.
Multipolaarsete neuronite ehitus võimaldab samaaegselt vastu võtta ja töödelda paljusid signaale ning integreerida neid üheks väljundiks, mis antakse aksoni kaudu närvivõrgustikus edasi.
Liigitus
Multipolaarsed neuronid saab dendriitide hargnemismustri ja rakukeha kuju alusel jaotada tüüpideks, sealhulgas tähekujulised rakud, püramidaalrakud, käävjad rakud ja Purkinje rakud.
Vaata ka
Viited
- ↑ Kandel, Eric R., Schwartz, J. H., Jessell, T. M. Principles of Neural Science. McGraw-Hill, 2000.
- ↑ Lab 1 Neurohistology – Neurons.
