See artikkel vajab ajakohastamist. |
| Olli Rehn | |
|---|---|
|
| |
| Soome Panga peadirektor | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 12. juuli 2018 | |
| Eelnev | Erkki Liikanen |
| Soome majandusminister | |
|
Ametiaeg 29. mai 2015 – 29. detsember 2016 | |
| Eelnev | Jan Vapaavuori |
| Järgnev | Mika Lintilä |
| Euroopa Liidu majandus- ja rahandusvolinik | |
|
Ametiaeg 9. veebruar 2010 – 1. juuli 2014 | |
| Eelnev | Joaquín Almunia |
| Järgnev | Siim Kallas |
| Euroopa Liidu laienemisvolinik | |
|
Ametiaeg 22. november 2004 – 9. veebruar 2010 | |
| Eelnev |
Günter Verheugen Janez Potočnik |
| Järgnev | Štefan Füle |
| Euroopa Liidu ettevõtlus- ja informatsioonivolinik | |
|
Ametiaeg 12. juuli 2004 – 11. november 2004 | |
| Eelnev | Erkki Liikanen |
| Järgnev |
Günter Verheugen Viviane Reding |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Olli Ilmari Rehn |
| Sünnikoht |
31. märts 1962 Mikkeli, Soome |
| Erakond | Soome Keskerakond |
| Alma mater |
Macalesteri Kolledž Helsingi Ülikool Oxfordi Ülikool |
Olli Ilmari Rehn (sündinud 31. märtsil 1962 Mikkelis) on Soome ja Euroopa Liidu poliitik, pikaaegne Euroopa Komisjoni volinik ja Soome majandusminister (2015–2016).
Olli Rehn on õppinud USA-s Minnesota osariigis Saint Paulis majandust, rahvusvahelisi suhteid ja ajakirjandust ning saanud 1989. aastal Helsingi Ülikoolis magistrikraadi politoloogias. Doktorikraadi sai ta 1996. aastal Oxfordi Ülikoolist väitekirjaga "Korporatiivsus ja väikeste Euroopa riikide konkurentsivõime".
Ta on mänginud aastatel 1979–1982 jalgpalli klubis Mikkelin Palloilijat ja olnud aastatel 1996–1997 Soome meistriliiga Veikkausliiga juht.
Poliitikukarjääri alustas Olli Rehn Soome Keskerakonna noortekogust. 1987. aastal valiti ta Soome Kesknoorte presidendiks ja peatselt ka Põhjala Kesknoorte presidendiks. Need kohad ennustasid kõrget poliitikukarjääri. 1988. aastal valiti ta Helsingi linnavolikokku. Aastatel 1988–1994 oli ta Keskerakonna aseesimees. Aastatel 1991–1995 oli ta Soome parlamendi liige. Aastatel 1992–1993 oli ta Soome peaministri Esko Aho nõunik.
Aastatel 1995–1996 oli Olli Rehn Euroopa Parlamendi liige, kuuludes Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse.
Teist korda oli ta Euroopa Parlamendi liige 1. juulist 2014 kuni 27. aprillini 2015. 29. maist 2015 kuni 29. detsembrini 2016 oli Rehn Soome majandusminister Juha Sipilä valitsuses.
Aastatel 1998–2002 oli Olli Rehn Euroopa Komisjoni ettevõtlus- ja informatsioonivoliniku Erkki Liikase büroo direktor.
2002. aastal sai Olli Rehnist Helsingi Ülikooli Euroopa asjade keskuse juht ja 2003. aastal Soome peaministri Matti Vanhase majandusnõunik.
12. juulil 2004 võttis ta Erkki Liikaselt üle Prodi komisjoni ettevõtlus- ja informatsioonivoliniku koha. Sel kohal oli ta kuni 11. novembrini 2004. Seejärel oli ta alates 22. novembrist 2004 kuni 9. veebruarini 2010 Barroso esimeses komisjonis laienemisvolinik. Äsja oli toimunud suur Euroopa Liidu laienemine, mida juhtis tema eelkäija Günter Verheugen. Siiski ei vähenenud Rehni juhtimise ajal laienemisvoliniku tähtsus kuigivõrd. Tema ametiajal liitusid Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia, liitumiskõnelused jätkusid Horvaatiaga ja algasid Türgiga. Rehni seisukoht Türgi liikmesuse osas on vastuoluline: ühelt poolt ta toetab Türgi liikmesust, teiselt poolt pooldab igavest piirangut tööjõu vabale liikumisele Türgist teistesse Euroopa Liidu maadesse.
Barroso teises komisjonis 9. veebruarist 2010 kuni 1. juulini 2014 oli Olli Rehn Euroopa Liidu majandus- ja rahandusvolinik.
Olli Rehn on abielus Merja Rehniga ja neil on tütar Silva (sündinud 1998).
Lisaks oma emakeelele soome keelele oskab Rehn inglise, prantsuse, rootsi ja natuke saksa keelt.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Olli Rehn |