Püsimuna

Püsimuna ehk talimuna on paljude veeloomade puhkeseisundis muna, mis aitab liigil üle elada ebasoodsaid aegu, näiteks talve või põuda. Erinevalt kohe arenevatest munadest areneb püsimuna edasi alles pärast puhkeperioodi.

Püsimune moodustavad näiteks keriloomad, vesikirbulised, aerjalalised ja ülisoolastes veekogudes elavad Artemia perekonna vähid. Neid leidub nii magevee- kui ka mereloomadel.

Omadused

Kiivriku (Daphnia) kaks tumedat püsimuna efippiumis

Puhkeseisundis oleva püsimuna ainevahetus on väga aeglane ja see talub hästi ebasoodsaid tingimusi. Paljud püsimune moodustavad loomad paljunevad soodsatel aegadel neitsisigimise teel, püsimunad on aga viljastatud munad, näiteks keriloomadel ja vesikirbulistel. Paljudel vesikirbulistel on püsimunad lisaks kaitsekesta efippiumi sees, mida emane kannab seljal ja mis eraldub koos vana kestaga.

Puhkeseisundi algus ja lõpp

Puhkeseisundisse minekut käivitavad eri rühmadel eri tegurid. Magevee zooplanktonis reageerivad aerjalalised peamiselt aastaaja muutustele elutus keskkonnas, keriloomad peamiselt elusloodusest tulevatele signaalidele ja vesikirbulised mõlemale. Laborikatsetes on puhkeseisundi lõppu käivitanud aastaaja muutust ennustavad tegurid, nagu päeva pikkus ja temperatuur.

Püsimunad setetes

Osa püsimunadest koorub järgmisel soodsal ajal, ülejäänud kogunevad veekogu setetesse, kus need võivad säilida eluvõimelisena aastakümneid või kauemgi. Püsimunad paiknevad setetes laiguliselt, tihedamalt veekogu sügavamates ja tuulepoolsetes osades, ning enamik eluvõimelisi mune on setete ülemistes sentimeetrites. Kuna setetesse kogunenud püsimunade varus (ingl egg bank) on eri liikide, põlvkondade ja genotüüpide mune, võib selle mitmekesisus olla suurem kui veekogus korraga elavatel loomadel.

Setetest leitud püsimunadel saab laboris lasta kooruda ja nii uurida, kuidas populatsioonid on aja jooksul muutunud (nn ülestõusmisökoloogia, resurrection ecology). Näiteks USA-s Minnesotas South Center Lake'i setetest leitud püsimunadest kasvatati kiivriku Daphnia pulicaria isendeid; vanimad munad võisid olla umbes 700 aastat vanad.

Viited

  1. 1 2 3 Gyllström, M.; Hansson, L.-A. (2004). "Dormancy in freshwater zooplankton: Induction, termination and the importance of benthic-pelagic coupling". Aquatic Sciences (inglise). 66: 274–295. DOI:10.1007/s00027-004-0712-y.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. ↑ Suderman, B. L.; Marcus, N. H. (2002). "The effects of Orimulsion and Fuel Oil #6 on the hatching success of copepod resting eggs in the seabed of Tampa Bay, Florida". Environmental Pollution (inglise). 120: 787–795. DOI:10.1016/s0269-7491(02)00169-0.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. 1 2 King, A. M.; Toxopeus, J.; MacRae, T. H. (2014). "Artemin, a diapause-specific chaperone, contributes to the stress tolerance of Artemia franciscana cysts and influences their release from females". The Journal of Experimental Biology (inglise). 217: 1719–1724. DOI:10.1242/jeb.100081.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ Denekamp, N. Y.; Thorne, M. A.; Clark, M. S.; Kube, M.; Reinhardt, R.; Lubzens, E. (2009). "Discovering genes associated with dormancy in the monogonont rotifer Brachionus plicatilis". BMC Genomics (inglise). 10: 108. DOI:10.1186/1471-2164-10-108.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. ↑ Gilbert, J. J. (2003). "Environmental and endogenous control of sexuality in a rotifer life cycle: developmental and population biology". Evolution & Development (inglise). 5: 19–24. DOI:10.1046/j.1525-142x.2003.03004.x.
  6. 1 2 Ebert, D. (2005). "Introduction to Daphnia Biology". Ecology, Epidemiology, and Evolution of Parasitism in Daphnia (inglise). Bethesda (MD): National Center for Biotechnology Information.
  7. ↑ Brendonck, L.; De Meester, L. (2003). "Egg banks in freshwater zooplankton: evolutionary and ecological archives in the sediment". Hydrobiologia (inglise). 491: 65–84. DOI:10.1023/A:1024454905119.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. ↑ Frisch, D.; Morton, P. K.; Chowdhury, P. R.; Culver, B. W.; Colbourne, J. K.; Weider, L. J.; Jeyasingh, P. D. (2014). "A millennial-scale chronicle of evolutionary responses to cultural eutrophication in Daphnia". Ecology Letters (inglise). 17: 360–368. DOI:10.1111/ele.12237.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)