Alev asub Venta kaldal. Papilė jääb osaliselt Venta regionaalparki. Alevis asub osaliselt Venta maastikukaitseala. Osa küla territooriumist (Venta ülemjooks ja Venta jõe org) on looduskaitse all Natura 2000 aladena. Kaitse all on Papilė paljand, Raudonskardžise paljand ja Papilė viieteistkümnetüveline pärn. Venta jõel asuvat Papilė Juura ajastu paljandit uuris esimesena Karl Eduard von Eichwald.
Papilės on gümnaasium ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on aastal 1887 püstitatud katoliku kirik ja Simonas Daukantase muuseum. Külas asub kivi, millesse on uuristatud jalajäljed.
Kaitsealused objektid
Muinsuskaitse all on Papilė teine linnamägi, mis oli kasutusel I aastatuhandest eKr kuni teise aastatuhandeni. Linnamäge piirab lõunast Venta jõgi, põhjast ja lõunast jäärak, kus voolas varem oja. Linnusehoov on kolmnurkne. Linnusehoovi piiravad kahe meetri kõrgused vallid. Linnamäe nõlvad on Venta poolel 15 meetri kõrgused, põhjas ja lõunas 7 meetri kõrgused. Linnamäel põlenud kunagi püha tuli. Ka ol selle nõlvale kunagi rajatud kirikutorni moodi torn, mistõttu rahvasuu rääkis, et seal asunud kirik, mille sõjakäigul olevad rootslased maa alla matsid.
Sealsed muinaskalmed on muinsuskaitse all ja olid kasutusel VII sajandistXIV sajandini. Osa kalmetest on jäänud alevi hoonestuse alla ja on rikutud teede ning kommunikatsioonitrasside rajamisega. Osaliselt kaevandati kalmete alal aastail 1950–1955 kruusa. Kalmete ala on arheoloogiliselt uuritud aastail 1955, 2013, 2016, 2019 ja 2024.
Kaitse all on ka osa Papilė vana juudi kalmistu osad. See oli kasutusel XIX sajandil ja XX sajandi esimesel poolel. Säilinud on 7 hauatähist.
Veel on kaitse all mälestusmärk Simonas Daukantasele. Selle autor on Vincas Grybas. Mälestusmärk restaureeriti aastal 2013.
Aadressil J. Basanavičiaus g. 6 asub muinsuskaitsealune Simonas Daukantase majamuuseum. Hoone püstitati XIX sajandil, seda restaureeriti aastail 1980–1983 ja 1999. Teine kaitsealune maja asub aadressil Nepriklausomybės g. 96. Aastal 1932 püstitatud maja rekonstrueeriti osaliselt XX sajandi lõpus ja XXI sajandi esimesel aastakümnel. See on ühekorruseline pööninguga hoone, mille edelaküljel asub kelder.
Ajalugu
Daukantase muuseum ja kohalik kirik
Papilėt on esimest korda mainitud aastal 1339, kuigi on võimalik, et kuralasteCeklise muinasmaakonna aladel aastal 1253 mainitud Pilene on sama asula. Esimene kirik rajati sinna aastal 1493. Aastal 1600 mainitakse asulat kui alevit, aastal 1702 sai see kaubandusprivileegid. Aastal 1890 rajati sinna postijaam. Aastail 1871–1873 valmis alevit läbiv Liibavi–Romno raudtee.
Papilės püstitati seal surnud Simonas Daukantasele aastal 1930 ausammas, mille autor on Vincas Grybas. Ausamba jaoks kogusid raha kohalikud õpetajad. Nõukogude ajal oli Papilė kohaliku linnukasvatusliku suunitlusega sovhoosi ja ühtlasi ka Simonas Daukantase nime kandva kolhoosi keskasula. 1968 anti Papilė keskkoolile Daukantase 175. sünniaastapäeva puhul Daukantase nimi. Samal aastal asutati tema muuseum, milles oli umbes 300 eksponaati.
