Rahvusooper Estonia

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rahvusooper Estonia on Tallinnas asuv ooperi- ja balletiteater ning ainus oma seaduse alusel tegutsev etendusasutus Eestis. 1906. aastal asutatud teater kannab praegust nime alates 1998. aastast.

Rahvusooperi hooaeg vältab augusti lõpust jaanipäevani. Ühe hooaja jooksul tuuakse lavale viis suure saali uuslavastust, lisaks mitmeid kontserte ja haridusprojekte. Repertuaaris on nii klassikalisi oopereid, operette ja ballette kui ka kaasaegseid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate loomingut.

Teater tegutseb 1913. aastal valminud 840-kohalises Estonia teatrisaalis, kus etendatakse sageli ka külalisteatrite lavastusi ning korraldatakse nii riikliku tähtsusega kui ka muid kultuuriüritusi ja -pidustusi. Näiteks toimuvad enamasti seal vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtud.

Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2019. aastast Arvo Volmer ning teatri peadirektor on 2021. aastast Ott Maaten. Eesti Rahvusballeti kunstiline juht on 2019. aastast Linnar Looris. Rahvusooperis on 20 ooperisolisti, balletitrupis 46 tantsijat, ooperikooris 44 lauljat, sümfooniaorkestris 85 orkestranti.

Ajalugu

Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul.

Estoniast sai kutseline teater 1906. aastal. Esimene operett (Hervé "Mamzelle Nitouche") etendati 1907. aastal, ooper (Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas") 1908. aastal, eesti operett (Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö") 1911. aastal, ballett (Léo Delibes'i "Coppèlia") 1922. aastal, eesti ooper (Evald Aava "Vikerlased") 1928. aastal, eesti ballett (Eduard Tubina "Kratt") 1944. aastal.

1912. aastal asutati teatri juurde Estonia Muusikaosakond (EMO), mis hakkas korraldama kontserte, ja Muusikaosakonna segakoor. 24. augustil 1913 valmis Estonia teatri juugendstiilis hoone, mille projekteerisid soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.

Ants Lauter oli aastatel 1918–1926 ja 1927–1944 draamajuht, 1944–1949 peanäitejuht. Oopereid lavastati püsivalt 1918/1919. hooajast.

1944. aasta märtsipommitamisel hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" Maja taastati Alar Kotli projekti järgi 1947. aastal. 1949. aastal draamatrupp likvideeriti, 1950. aastast kandis teater nime Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia.

1998. aastast kannab asutus nime Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt rahvusooperi seadusele.

Teatri peadirigendi või muusikajuhina on töötanud

• Otto Hermann (1906–1908),
• Adalbert Wirkhaus (1908–1912),
• Raimund Kull (peadirigent 1912–1920, dirigent 1920. aastast, muusikajuht 1930–1942),
• Juhan Aavik (1925–1933),
• Verner Nerep (peadirigent 1942–1944, dirigent 1933–1944),
• Priit Nigula (1944–1951, dirigent 1942–1962),
• Kirill Raudsepp (1951–1963),
• Neeme Järvi (1963–1975),
• Eri Klas (1975–1994),
• Paul Mägi (1995–2002, loominguline juht 1998–2002),
• Jüri Alperten (2002–2004),
• Arvo Volmer (2004–2012 ja alates 2019. aastast),
• Vello Pähn (2012–2019).

Oopereid on lavastanud

• Hanno Kompus (1920–1944 vaheaegadega),
• Eino Uuli (1937–1951 vaheajaga),
• Paul Mägi (1954–1961, aastast 1958 peanäitejuht),
• Udo Väljaots (1961–1979, peanäitejuht aastast 1977),
• Arne Mikk (aastast 1970, peanäitejuht 1978–1994, loominguline juht 2002–2004),
• Neeme Kuningas (lavastaja 1984–1994, pealavastaja 1994–2002 ja 2006).

Operette lavastas Agu Lüüdik (1927–1946).

Ballettmeistrid on olnud

• Rahel Olbrei (1925–1944),
• Anna Ekston (1944–1951),
• Viktor Päri (1956–1964),
• Enn Suve (1966–1973, peaballettmeister aastast 1969),
• Mai Murdmaa (1964–2001, peaballettmeister 1974–2001),
• Tiit Härm (balleti kunstiline juht 2001–2009),
• Toomas Edur (balletitrupi kunstiline juht 2009–2019),
• Linnar Looris (Eesti Rahvusballeti kunstiline juht 2019. aastast).

Direktorid on olnud

• Lembit Rajala (1944–1947, 1951–1953),
• Jaan Kääramees (1954–1958),
• Ants Lauter (1958–1959),
• René Hammer (1959–1973),
• Ants Sõber (1973–1988),
• Jaak Viller (1988–1994),

• Paul Himma (1994–2009),
• Aivar Mäe (2009–2020),
• Ott Maaten (2021. aastast).

Riiklik toetus

Rahvusooper Estonia on enim riigiabi saav teater Eestis. Näiteks 2025. aastal sai rahvusooper riigilt tegevustoetuseks 11 miljonit eurot.

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rahvusooper Estonia

• Rahvusooperi Estonia koduleht
• Estonia tantsu- ja muusikateatri areng
• "Rahvusooperis Estonia näeb tulevikus rohkem uuslavastusi" ERR Uudised, 3. detsember 2008
• "Rahvusooper teenis lõppenud aastal rekordilise piletitulu" Eesti Päevaleht, 3. jaanuar 2009