Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP)
Peakorter Tallinn
Ideoloogia
Asutamine 1920

Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP; 1940–1952 Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei, EK(b)P) oli kommunistlik erakond, mis tegutses Eestis ja Nõukogude Liidus 1920–1940 Kominterni juhtimisel, 1940–1990 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) territoriaalorganisatsioonina ja 1990–1991 NLKP omalaadse osana. Üheparteisüsteemiga Eesti NSVs oli NLKP kuni 1980. aastate lõpuni ainus lubatud erakond.

Iseseisvas Eesti Vabariigis ei saanud 1920.–1930. aastatel ükski nime järgi kommunistlik partei ametlikku luba poliitilise ühinguna tegutsemiseks. EKP oli seetõttu aastatel 1920–1940 Eestis illegaalselt tegutsema sunnitud poliitiline salaühing. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aasta juunis tuli EKP põranda alt välja ning 8. oktoobril 1940 ühendati see ametlikult NSV Liidu kommunistliku parteiga (ÜK(b)P, hilisema nimega NLKP).[viide?]

EKP eesmärk oli ehitada üles kommunistlik ühiskond. Partei kõrgeim organ oli EKP kongress, millel valiti kongressi saadikute seast Keskkomitee ja revisjonikomisjon. Jooksvate ülesannete täitmiseks valis keskkomitee KK Büroo ning määrati piirkondlike allasutuste linna- ja rajoonikomiteede esimesed sekretärid ja linna- ja rajoonikomiteed.[viide?]

Ajalugu

5. novembril 1920 asutati Tallinnas EKP I kongressil senistest Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eestimaa organisatsioonidest Eestis illegaalselt tegutsev Eestimaa Kommunistlik Partei. Kongressil moodustati EKP Keskkomitee, mis juhtis EKP tööd kongresside vahel. Samal kongressil otsustati liitumine Kominterni ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt üheks Kominterni sektsiooniks (Kominterni struktuuriüksuse nimetus) ja esindusena Nõukogude Venemaal Eestimaa Kommunistliku Partei KK Venemaa Büroo ehk Välismaa Büroo.

Juhtkond

 Pikemalt artiklites EKP KK I sekretär ja EKP KK Sekretariaat

Struktuur

 Pikemalt artiklis Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused}

Kongressid

aastakongresstoimumise kohtKK I sekretär
5. november 1920EKP I kongressTallinn, Eesti Vabariik
5.–6. oktoober 1921EKP II kongressSaue vald Uku talu, Eesti Vabariik
24. september 1922EKP III kongressJõelähtme vald, Haljava küla, Nõmme talu, Eesti Vabariik
5.–8. veebruar 1941EK(b)P IV kongressTallinn, Eesti NSVKarl Säre
23.–25. detsember 1948EK(b)P V kongressTallinn, Eesti NSVNikolai Karotamm
11.–14. aprill 1951EK(b)P VI kongressTallinn, Eesti NSVJohannes Käbin
16.–19. september 1952EKP VII kongressTallinn, Eesti NSVJohannes Käbin
11.–13. veebruar 1954EKP VIII kongressTallinn, Eesti NSVJohannes Käbin
17. jaanuar–19. september 1956EKP IX kongressTallinn, Eesti NSVJohannes Käbin
28.–30. jaanuar 1958EKP X kongressTallinn, Eesti NSVJohannes Käbin
8.–9. jaanuar 1959EKP XI kongressTallinn, Eesti NSVJohannes Käbin
16.–17. veebruar 1960EKP XII kongressTallinn, Eesti NSVJohannes Käbin
27.–29. september 1961EKP XIII kongressTallinn, Eesti NSVJohannes Käbin
7.–8. jaanuar 1964EKP XIV kongressTallinn, Eesti NSVJohannes Käbin
1.–3. märts 1966EKP XV kongressTallinn, Eesti NSVJohannes Käbin
17.–19. veebruar 1971EKP XVI kongressTallinn, Eesti NSVJohannes Käbin
28.–30. jaanuar 1976EKP XVII kongressTallinn, Eesti NSVJohannes Käbin
28.–30. jaanuar 1981EKP XVIII kongressTallinn, Eesti NSVKarl Vaino
31. jaanuar – 1. veebruar 1986EKP XIX kongressTallinn, Eesti NSVKarl Vaino
23.–25. märts 1990EKP XX kongressTallinn, Eesti NSVEnn-Arno Sillari

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Eesti nõukogude entsüklopeedia, 2. kd., lk. 222-223

Kirjandus

Välislingid