Herbert Richard Hoggart FRSL (24. september 1918 – 10. aprill 2014) oli Suurbritannia sotsioloog, kirjandusteadlane ja kultuuriuurija. Kultuuriuuringute valdkonnas huvitas teda Briti popkultuur.
Hoggart sündis Leedsis ühena vaesusesse sattunud pere kolmest lapsest. Tema sõdurist isa suri, kui Hoggart oli pooleteiseaastane, ja ema suri, kui ta oli seitsmene. Hoggart kasvas üles vanaema juures. Ta sai stipendiumi Leedsi Ülikooli ja lõpetas ülikooli kiitusega. Teises maailmasõjas teenis Hoggart kuninglikus suurtükiväes.
Aastatel 1946–1959 töötas Hoggart Hulli Ülikoolis tuutorina. Hoggarti 1951. aastal ilmunud esikteos käsitles W. H. Audeni luulet. 1957. aastal ilmus oluline teos "The Uses of Literacy". Autobiograafiliste sugemetega raamatus avaldas Hoggart kahetsust autentse Briti töölisklassikultuuri taandumisilmingute üle ja kritiseeris reklaamide, meedia ja amerikaniseerumise kaudu peale tungivat massikultuuri.
Aastatel 1959–1962 töötas Hoggart Leicesteri Ülikoolis inglise kirjanduse vanemlektorina. 1960. aastal osales ta kaitsepoolse eksperttunnistajana D. H. Lawrence'i romaani "Lady Chatterley's Lover" kõlbelisust arutanud kohtuprotsessil. Hoggarti järgi on tegu põhiolemuselt moraalse ja "puritaanliku" teosega. Samuti ütles ta, et oli teel kohtusse ehitusplatsist möödudes sarnast keelekasutust kuulnud. Protsess lõppes kirjastaja jaoks positiivselt.
Aastatel 1962–1973 oli Hoggart Birminghami Ülikoolis professor. 1964. aastal asutas ta Birminghami Ülikooli juurde kultuuriuuringutega tegeleva keskuse Centre for Contemporary Cultural Studies ja juhtis seda 1969. aastani. Kultuuriuurijad pidid vaatlema ühiskonnaliikmete poolt tarbitavat ja loodavat informatsiooni, et mõista, mida selle põhjal ühiskondlike suhete kohta öelda saab.
Aastatel 1971–1975 töötas Hoggart UNESCO humanitaarteaduste, kultuuri ja sotsiaalteaduste valdkonna asepeadirektorina (assistant director general) ja 1976–1984 oli ta Londoni Ülikooli Goldsmiths College'i rektor. Pärast seda läks ta pensionile. Goldsmithsi peahoone kannab nüüd Hoggarti auks nime Richard Hoggart Building.
Osaliselt enda elukogemuse põhjal kirjutas Hoggart sotsiaalsest mobiilsusest. Näiteks kirjeldas ta ühes 1966. aastal kirjutatud essees ületöötamisest ja ärevusest tingitud närvivapustust, mis teda tabas, kui ta hilisteismelisena ülikoolistipendiumi nimel vaeva nägi. Ta kirjeldas ka, kui keeruline on töölisklassi taustaga inimestel keskklassi olustikus kohaneda. Hoggarti sõnul klassierinevused ei kao, vaid leiavad uusi väljendusviise. Ta ütles ära ka talle oluliste teenete eest pakutud aadliseisusest.