 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Rudolfi saar (vene keeles остров Рудольфа) on Franz Josephi maa kõige põhjapoolsem saar. Saare põhjarannikul paiknev Fligely neem tähistab Venemaa ja kogu Euroopa kõige põhjapoolsemat punkti.
Rudolfi saar kuulub Arhangelski oblasti koosseisu ning selle pindala on 297 km². Saar on peaaegu täielikult jääga kaetud.
Nagu kogu Franz Josephi maa, avastati ka Rudolfi saar 1873. aastal Austria-Ungari polaarekspeditsiooni käigus, mida juhtis Julius von Payer. Saar on nime saanud Austria-Ungari kroonprintsi Rudolfi auks.
1932. aastal rajati saarele polaarjaam, mis suleti ja konserveeriti 1995. aastal.
1936. aastal rajati saarele Nõukogude Liidu esimene põhjapooluse lennuekspeditsiooni baas, millelt 1937. aasta mais väljusid neli ANT-6 tüüpi lennukit, et transportida Ivan Papanini juhtimisel tegutsenud ekspeditsiooni liikmed põhjapoolusele.
Rudolfi saart ümbritseb Põhja-Jäämeri. Lõuna pool eraldab seda Oktjabrjata saartest ja Hohenloe saarest Neimaieri väin.
Saare kõrgeim punkt, 461 meetrit üle merepinna, asub saare keskosas.
Lõunaosas paikneb Middendorfi liustik ning lääneosas, Teplitse lahe ääres, asub Rudolfi polaarjaam.