Saab 105

Saab 105
	Saab 105
Tüüp	sõjaväe õppelennuk
Tootja	Saab
Riik	Rootsi
Tootmisaastad	esmalend 29. juunil 1963; kasutusel alates 1967
Toodanguarv	192
Meeskond	2 (õpilane ja instruktor)
Pikkus	10,8 m
Tiivaulatus	9,5 m
Tiivapindala	16,3 m2
Tühimass	2849 kg
Maksimaalne stardimass	kuni 4635 kg
Mootor	2X Turbomeca Aubisque või; 2X Williams FJ44 või; 2X General Electric J85
Tippkiirus	970 km/h (merepinna kõrgusel)
Lennulagi	13 700 m
Lennukaugus	2300 km
Relvastus	6 tiivaalust kinnituskohta relvarakiste, pommide, õhk-õhk- või õhk-maa-tüüpi rakettide jaoks

Saab 105 on 1960. aastate alguses Saabi eraettevõtmisena tsiviillennuki baasil Rootsi Õhujõududele konstrueeritud kahe reaktiivmootoriga kaheistmeline õppelennuk. Lennuki eripäraks on kõrvuti paiknevad pilootide istmed ja T-asetusega stabilisaator. Rootsi Õhujõududes võeti need lennukid kasutusele 1967. aastal tähisega SK 60 ning nendega vahetati välja vananenud reaktiivlennukid De Havilland Vampire.

Algselt varustati lennuk kahe Turbomeca Turbomeca Aubisque mootoriga, mida litsentsi alusel tootis Volvo Flygmotor (praegu Volvo Aero) RM9 nime all, tõukejõuga 742 kgs. Uuendatud versioonid on varustatud Williams FJ44 mootoritega RM 15 nime all. Rootsi Õhujõud ostsid 150 ja Austria Õhujõud 40 seda tüüpi lennukit (kasutatakse tähistust Saab 105Ö).

Rootsi Õhujõudude vigurlennurühm (-eskadrill) Team 60 kasutab samuti seda tüüpi lennukeid.

Variandid

Saab 105 – prototüüp. Ehitati kaks lennukit.
SK60A – kaheistmeline reaktiivmootoriga õppe- ja vaatluslennuk Rootsi õhujõudude jaoks. Ehitati 149 lennukit.
SK60B – kaheistmeline ründelennuk Rootsi Õhujõududele, valmistati SK 60A lennukitest, modifitseeriti põhiliselt sihikuid.
SK60C – kaheistmeline ründe- ja luurelennuk Rootsi Õhujõududele, mille ninasse paigaldati kaamera. Ehitati üks prototüüp ja 29 lennukit ehitati SK 60A mudelit modifitseerides.

SK60D – Saab oli oma lennuki konstrueerinud nii, et selle sai kerge vaevaga muuta neljaistmeliseks transpordi- ja vaatluslennukiks. Selleks tuli kaks katapultistet asendada nelja tavalise, rohkem reisilennuki istmetega sarnaneva istmega, kuid siis ei saanud meeskond kanda langevarje. Võimalik oli kasutada ka nelja askeetlikumat istet, kuhu mahtus istuma ka langevarjudega. Kümme SK 60A muudeti püsivalt neljaistmelisteks transpordilennukiteks, mis said tüübinimeks SK 60D.
SK60E – sarnanes neljaistmelise SK 60A modifikatsiooniga, kuid kasutas kommertslennukitele omaseid instrumente ja maandumissüsteemi. Neid kasutati algselt Rootsi Õhujõudude reservpilootide ümberõpetamiseks kommertslennukite pilootideks. Lõpuks kasutati neid SK 60D lennukitena.
SK60W – aastal 1993. algatati uus moderniseerimise programm. Lennukitele paigaldati Williams Rolls FJ44 turboventilaatormootorid koos digitaalsete kontrollseadmetega. Uued mootorid olid 25% ökonoomsemad, võimsamad (tõukejõuga 8,45 kN ehk 861 kgs) ning samas kergemad, vaiksemad ja lihtsamini hooldatavad. Esimene Williamsi mootoritega lennuk tõusis õhku 1995. aasta augustis. SK60W lennuomadused paranesid märgatavalt: 80 m võrra vähenes lennuki õhkutõusmisdistants, 30% väiksema ajakuluga saavutati kõrgus 6000 m ja lennukiirus suurenes 14% võrra, 780-lt 890-le km/h. Kokku moderniseeriti nii 1990. aastatel 115 SK 60A, 60B ja 60C lennukit. SK60D/E lennukeid uuendamise programm ei puudutanud ning neid kasutati varuosade doonoritena. Kaaluti ka lennuki kokpiti vananevate instrumentide asendamist mitmeotstarbelisete ekraanide lisamisega, kuid pole teada, kas seda ideed uue avioonika kalliduse juues ka rakendati. Rootsi valitsus pakkus sel viisil uuendatud lennukit 1990. aastate lõpul abi korras ka Eesti Kaitseväele. Eesti Kaitseministeerium lükkas selle abi tagasi.
Saab 105XT – demomudel ekspordiks, põhimõtteliselt modifitseeritud SK 60B, millel paigaldati General Electric J85 (tõukejõuga 1280 kgs) reaktiivmootoreid. Prototüüp ehitati teisest Saab 105 prototüübist.
Saab 105D – äriotstarbelise reaktiivlennuki kavand, kuid oli ideena iganenud ja soovijaid ei leidunud.
Saab 105G – 105XT modifikatsioon uute juhtimisseadmetega, muuhulgas täppisseadmetega navigeerimiseks ja ründamiseks, võimsamate J85 mootoritega ja tugevdatud tiivakonstruktsiooniga. Üks prototüüp valmistati 105XT-st.
Saab 105H – kavand Šveitsi Õhujõudude jaoks. Mitte ühtegi ei ehitatud.
Saab 105Ö – 105XT variant Austria Õhujõudude jaoks. Valmistati 40 masinat ja anti üle aastatel 1970–1972, esimesed 1970. aasta juulis. Vahetasid välja de Havilland Vampire ja Saab 29 Tunnan lennukid.
Saab 105S – kavand Soome Õhujõudude õppelennuki jaoks 1970. aastate keskel, kuid soomlased otsustasid BAe Hawki lennukite ostmise kasuks.

Kasutajad

Vaata ka

Sarnased lennukid

Viited

1 2 3 Hewson 1995, lk 42.
↑ Rendall 1996, lk 112.
1 2 a b Hewson 1995, lk 43.
↑ Hewson 1995, lk 44.
1 2 a b Hewson 1995, lk 45.
1 2 Hewson 1995, lk 45—46.
1 2 a b c Hewson 1995, lk 47.
↑ Hewson 1995, lk 46.

Kirjandus

Hewson, Robert, Saab 105/Sk60 Variant Briefing, World Air Power Journal, Volume 23 Talv 1995. London:Aerospace Publishing. ISBN 1-874023-64-6. ISSN 0959-7050. lk 40–49.
Rendall, David, Jane's Aircraft Recognition Guide, Harper Collins, Glasgow, 1996. ISBN 0-00-470980-2

Välislingid

Saab 105 Oe (SK 60) Saab 105 Austria õhujõududes (saksa k.)
Saab 105 kolmvaate joonis
Postimees 1997, 21. mai
Õppelennukite kinkimine (BNS)

[hew1-1] 1 2 3 Hewson 1995, lk 42.

[ren1-2] Rendall 1996, lk 112.

[hew2-3] 1 2 a b Hewson 1995, lk 43.

[hew3-4] Hewson 1995, lk 44.

[hew4-5] 1 2 a b Hewson 1995, lk 45.

[hew5-6] 1 2 Hewson 1995, lk 45—46.

[hew6-7] 1 2 a b c Hewson 1995, lk 47.

[hew7-8] Hewson 1995, lk 46.

v r Saabi lennukid
Militaarlennukid	17 · 18 · 21 · 21R · 29 · 32 · 35 · 36 · 37 · 38 · 39 · 105 · 210 · S100
Tsiviillennukid	90 · 91 · 340 · 2000 · MFI-15
Nimed	Argus · Draken · Gripen · Lansen · Safir · Safari · Scandia · Tunnan · Viggen