|
Rootsi Õhujõudude Saab 91 Safir | |
| Tüüp | treeninglennuk |
|---|---|
| Tootjad | Saab, De Schelde |
| Riik |
|
| Toodanguarv | 323 |
| Meeskond | 1 |
| Reisijaid | 2–3 |
Saab 91 Safir ('safiir') on kolme (91A, B, B-2) kuni neljaistmeline (91C, D) ühemootoriline treeninglennuk. Seda ehitasid Saab Linköpingis Rootsis (203 lennukit) ja De Schelde Dordrechtis Hollandis (120 lennukit).
Safiri esmalend toimus 20. novembril 1945. Safiri kere oli üleni metallist. Selle konstruktor oli Anders J. Andersson, kes oli varem töötanud Bückeris ja konstrueerinud üleni puidust kerega lennuki Bücker Bü 181. Safiril oli sellega ühiseid jooni.
Kokku ehitati 323 lennukit viies versioonis: A, B, B-2, C ja D. Safiri kasutavad Austria, Etioopia, Norra, Rootsi ja Tuneesia õhujõud treeninglennukina; Jaapani Kaitseagentuur kasutas ühte lennukit lühikesel maandumisrajal maandumisega seotud katsetel.
Peamised tsiviilkasutajad on Air France, Lufthansa ja Hollandi Rijksluchtvaartschool (RLS) Eeldes Groningeni lähedal.
Saab 29 väljatöötamise ajal kasutati Saab 91 prototüüpi nooljate tiibade katsetamiseks. Vähendatud mõõtkavas tiibadega katselennuki kohta kasutati tähistust Saab 201 Experimental Aircraft. Sama keret kasutati ka Saab 32 Lanseni tiibade katsetamiseks, katselennuki tähistus oli Saab 202. Eksperimentide eesmärk oli katsetada hilisemate sõjalennukite tiibade konstruktsiooni madalatel kiirustel.


Andmed pärinevad artiklist "Safir in the Air":
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Saab 91 Safir |